Tervise Infosüsteem ehk Digilugu loodi 2008. aastal ning see on üks osa e-tervise projektist. Digilugu võimaldab arstidel näha patsientide olulisimaid isikuandmeid, haiguslugusid, visiite ja muud tervist puudutavat informatsiooni," vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Kui selline koostöö väga praktiliselt midagi muutma peaks, siis seda, et patsient ei peaks jooksma olukorras, kus piisab, kui ainult tema andmeid perearsti ja eriarsti vahel liigutatakse," ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo.

Samas on Tervise Infosüsteemile üleminek läinud üsna valulikult. Räägitud on nii sellest, kuidas raviasutused eiravad digiloo kohustust, kui ka vähesest koostööst arstide ja E-tervise sihtasutuse vahel.

Nüüd on aga välja tulnud uus murekoht: mitmete valdkondade spetsialistid ei pääse Tervise Infosüsteemi, sest nad ei ole tervishoiutöötajad. Näiteks on sellises olukorras kliinilised psühholoogid, logopeedid ja füsioterapeudid.

Füsioterapeutide Liidu juhatuse liikme Kadri Englase sõnul aitaks ligipääs infosüsteemile oluliselt kaasa füsioterapeutide igapäevatööle.

"Üks selliseid lisaväärtusi on ka see, et kui erinevad spetsialistid, kes ühe patsiendiga tegelevad, toimetavad sellises ühises infoväljas ja kui see infoväli on mustvalgelt kirja pandud, et siis ta on ka samasugune kõigile, kes seda loevad ja see on kindlasti oluline ja parem, kui selline lihtsalt suuliselt leviv informatsioon või üldse mitte leviv informatsioon," lausus Englas.

Eesti Perearstide Seltsi juhi Diana Ingeraineni sõnul peaksid kliinilised psühholoogid, logopeedid ja füsioterapeudid Tervise Infosüsteemi pääsema. Samuti peaksid nad tema hinnangul saama infosüsteemi ka ise märkmeid teha.

"Nad otseselt patsiendiga ise otsustavad, mida nagu teha ja sellest peaks ka jääma kõikidele osapooltele maha nö jälg või saaks näha, et arstiabi oleks järjepidev. Kas nende juurdepääs peab olema nüüd siis sada protsenti, kõikidele andmetele - seda tõenäoliselt mitte," märkis Ingerainen.

"Tervise infosüsteemis on tõenäoliselt tallel inimese kõige suurimaid saladusi sisaldavaid andmeid ja tõepoolest on tehtud algselt süsteemi luues selline kokkulepe, et kuna andmed sinna liiguvad inimese käest nõusolekut küsimata, siis need olukorrad, kus siis neid andmeid hakkavad teised kasutama, peavad olema väga hoolega läbi mõeldud," sõnas omakorda Ain Aaviksoo.

Aaviksoo lisas, et praeguseks on selgeks saanud, et kliinilised psühholoogid, logopeedid ja füsioterapeudid peaksid teatud olukorras Tervise Infosüsteemi andmetele ligi pääsema ja selleni üritatakse jõuda veel selle aasta sees. Esimesena tuleb aga tema arvates vastata just nimelt küsimusele, millised andmed on erinevate valdkondade spetsialistidele vajalikud.

"Kui see on kokku lepitud, siis on natukene vaja vaadata õigusruumi. Täna on öeldud seda, et ravisuhe ja raviarst on see, kes Tervise Infosüsteemi andmetele ligi pääseb. Mis suhe on siis mittearsti ehk logopeedi ja kliinilise psühholoogi juures on vaja siis defineerida," nentis Aaviksoo.

"Füsioterapeutidel on tervishoiusüsteemis roll, mõnel juhul on see ka väga oluline roll, aga täna meil ei ole staatust, et kui näiteks arstid ja õed on tervishoiutöötajad, et siis füsioterapeudil sellist reguleeritud staatust ei ole, mistõttu on vajalik leida lahendused, et see Tervise Infosüsteemi ligipääs oleks ikkagi kontrollitud ja need, kes sinna sisse saavad on ikkagi õigustatud selleks," lisas Kadri Englas.

Alles pärast kokkulepete saavutamist on Aaviksoo sõnul võimalik lahendada ka ligipääsuga seotud infotehnoloogilised küsimused. Aviksoo lisas, et praegu on laual kolm erinevat tehnilist lahendust. Ingeraineni arvates on vaja tulevikus muuta kasutajasõbralikumaks kogu Tervise Infosüsteem.

"Me oleme loonud endale väga hea võrgustiku või selle, et kus kanaleid pidi need andmed liiguvad, aga need andmed ise on natuke arhailised, nad on palju vabatekstina ja neid ei saa kasutada, et selleks, et sealt midagi kätte saada, peab ikka kõik uuesti läbi lugema ja need asjad sealt ülesse otsima," tunnistas Ingerainen.

Ingerainen ütles, et Tervise Infosüsteemi osalised peaksid kokku leppima, kuidas patsiendilt andmeid kogutakse. "Siis tulebki kehtestada standardid, et kõik vastavalt sellele kokkulepitule ka käituks, et ei saa olla niimoodi, et üks vaatab beebit läbi niimoodi ja teine teistmoodi."

"Ma olen täiesti päri kaks aastat tagasi riigikontrolli poolt tehtud auditis öeldud ühe olulisema järeldusega, et sotsiaalministeerium peab võtma siis selle koostöö eestvedamisel ja kokkulepete sõlmimisel strateegilise juhtiva rolli. Seda on tehtud nii selles tähenduses, et uus strateegia on olemas, kui ka tegelikult selle sama asekantsleri ametikoha loomine möödunud aasta märtsis on ilmselge märk, et sotsiaalministeeriumil on plaanis tõsiselt nende teenuste kordasaamine käsile võtta," rõhutas Ain Aaviksoo.

Aaviksoo märkis lõpetuseks, et edaspidi võiks Tervise Infosüsteemi arendamise aruteludesse kaasata ka patsiente.