Pagulaste lõimimine: riigikontroll näeb ebakõla ministeeriumide plaanides ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Süüria põgenikud.
Süüria põgenikud. Autor/allikas: Paul Hanna/Reuters/Scanpix

Riigikontrolli nn pagulasauditis märgitakse, et sise- ja kultuuriministeerium ei jaga lõimumistegevuste osas ühtset visiooni, see aga pärsib Eesti võimekust tagada rahvusvahelise kaitse saanute kohanemine ja lõimumine siinsesse ühiskonda.

Riigikontroll avaldas hiljuti auditi, kus anti 17 kriteeriumist lähtuvalt hinnang Eesti riigi suutlikkusse vastu võtta rahvusvahelise kaitse saanud või taotlenud isikuid.

Audit puudutab muuhulgas ka integratsiooni ehk lõimumistemaatikat. Täpsemalt leiab riigikontroll, et riik pole piisaval määral taganud rahvusvahelise kaitse saanutele tingimusi, mis aitaks neil kohaneda ja lõimuda Eesti ühiskonda.

Kuigi eelmisel aastal koostati erinevate ministeeriumite koostöös uussisserännanutele kaitse saanud inimestele mõeldud kohanemisprogramm, nendib riigikontroll, et suhteliselt lühikesele koolituskursustel põhinevale kohanemismeetmele ei järgne loogilise jätkuna lõimumismeetmeid.

Sestap leiab riigikontroll, et sise- ja kultuuriministeerium ei ole suutnud ühtlustada enda visioone kohanemisteenustele järgnema pidavatest lõimumistegevustest ning pigem valitseb kahe haldusala vahel ebakõla, mis ei soodusta kaitse saanute liikumist ühest programmist teise.

Kultuuriministeerium: lõimumine algab viis aastat pärast Eestisse saabumist

Kui kohanemisprogrammi rakendamise eest vastutab siseministeerium, siis integratsiooni- ehk lõimumisvaldkonda kureerib kultuuriministeerium. Viimase hinnangul aga peaks algama Eestist varjupaiga saanud inimeste lõimimine siis, kui "isik on Eestis elanud vähemalt viis aastat ning pole selle aja jooksul lõimunud."

Siseministeerium aga möönab, et pagulasstaatuse saanud inimesed võiksid oluliselt lühema aja möödudes ehk vahetult pärast kohanemisprogrammi lõppu suunduda lõimumisprogrammi, mis tähendab, et inimesed liiguksid kultuuriministeeriumi haldusalasse. Kuid auditis leitakse, et ka siis pole rahvusvahelise kaitse saanutele ette nähtud eraldi integratsiooniprogrammi, vaid kaitse saanuid käsitletakse ühetaoliselt kõigi teiste vähelõimunutega.

Seega tõdetakse auditis, et pagulastele suunatud integratsiooniprogrammi hetkel Eestis ei ole.

Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna kõneisiku Aneth Roseni väitel nähaksegi siseministeeriumi kureeritavat kohanemisprogrammi "sisuliselt esimese lõimumisastmena", mille elluviimisse on kaasatud peale sise- ja kultuuriministeeriumi ka sotsiaal- ning haridus-ja teadusministeerium.

"Lõimumismeetmeid rakendab kultuuriministeerium vajadusel pärast kohanemisprogrammi ning esmase keeleõppe läbimist," märgib Rosen, kes aga lisab, et juba täna oleks kaitse saanutel võimalik kasutada Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasustus Meie Inimesed (MISA) nõustamisteenuseid.

Samas nendib Rosen, et täna saab kohanemisprogrammi ja selle mõju Eesti integratsioonisüsteemile kommenteerida siseministeerium, kuna viimane vastutab arengukava "Lõimuv Eesti 2020" rakendusplaanis uussisserändajaid puudutavate meetmete elluviimise eest.

Elamisluba kolmeks aastaks

Kuigi riigikontrolli auditi 43. punktis tõdetakse, et "kaitse saanute paremale lõimumisele ei aita kaasa ka sise- ja kultuuriministeeriumi erinev visioon kohanemisteenustele järgnema pidavatest lõimumistegevustest", siis Roseni öeldust võib välja lugeda, et ministeerium ei näe viie aasta tärminit siiski päris jäiga eeltingimusena lõimumisteenuste saamisel.

Samuti peab arvestama sellega, et rahvusvahelise kaitse saanud inimene saab Eesti elamisloa kolmeks aastaks, mistõttu peab ta pärast kolme aasta möödumist kas pikendama oma varjupaigataotlust või taotlema endale elamisluba mõnel muul alusel. Ühesõnaga – kaitse saanu peab taas kinnitama, et soovib Eestisse elama jääda.

136 akadeemilist tundi kohanemist

Siseministeeriumi kohanemisprogramm koosneb kolme etapilisest (baasmoodul, keeleõppe ja teemamoodulid) koolituskavast, millest võib osa saada ükskõik millise seaduse alusel Eestisse saabunud EL-i liikmesriigi kodanik või EL-i väline inimene.

Baasmoodulis antakse talle kaheksa akadeemilise tunni jooksul ülevaade Eesti riigikorra põhialustest ning eestlaste käitumise põhijoonest ja eripäradest.

Sellele järgneb 80-tunnine keeleõppe moodul. Augusti alul siseministri määrusega jõustunud kohanemisprogrammi kavast selgub, et rahvusvahelise kaitse saanud isikud ei osale kohanemisprogrammi keeleõppes koos näiteks EL-i siserände raames Eestisse saabunud inimestega, vaid "eraldi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kehtestatud süvendatud keeleõppes."

PPA suunab vabatahtlikke

Keeleõppele järgneb viimane kuuest teemamoodulist koosnev programm. Selles etapis pakutakse kursusi, mis kannavad nime töö ja ettevõtlus, õppimine, teadus, perekond, rahvusvaheline kaitse ning lapsed ja noored. Kõigi teemamoodulite pikkus on kuus akadeemilist tundi, kuid et tegemist on erisihtrühmadele mõeldud kursustega, siis ei osale kaitse saanud kõikides teemamoodulites.

Programmikavast võib aga välja lugeda, et vanuse baasil eristatud sihtrühmad suunatakse politsei- ja piirivalveameti (PPA) poolt vastavalt nendesse moodulitesse, mis võivad nende toimetulekut kõige rohkem puudutada.

Siinkohal on oluline märkida, et kohanemisprogrammi määruses ei kasutata kunagi mõistet "vabatahtlik", vaid öeldakse, et "PPA teavitab isikut kohanemisprogrammis osalema suunamisest ja kohanemisprogammi koolitusele registreerimise võimalustest".

Riigikontrolli hinnangul on kohanemisprogrammis osalemine soovituslik, mistõttu leitakse auditis, et "praegu ei ole võimalik öelda, kas ja millises ulatuses kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse saanutele huvi võiks pakkuda."

Ühtlasi märgitakse, et üheks kitsaskohaks võib kujuneda pagulasstaatuse saanute vähene võime kohanemisprogrammist aru saada, kuna kõik programmi mooduleid välja arvatud rahvusvahelise kaitse mooduli pakutakse vaid vene ja inglise keeles.

Auditis nenditakse, et "kohanemisprogramm ja tugiisikuteenus, mida osutatakse vajaduse alusel ühe kuni kahe aasta jooksul, on viie esimese aasta jooksul ainukesed otseselt kohanemisele ja lõimumisele suunatud meetmed, mille riik on ette valmistanud."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: