Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

NYT: USA kavatseb märkimisväärselt suurendada sõjalist kohalolekut Ida-Euroopas

{{1454408652000 | amCalendar}}

Ajalehe The New York Times andmetel kavatseb president Barack Obama administratsioon saata Kesk- ja Ida-Euroopas asuvatesse NATO liikmesriikidesse märkimisväärselt juurde raskerelvastust, soomukeid ja muud varustust, et sellisel viisil ennetada piirkonnas võimalikku Venemaa-poolset agressiooni.

Väljaandega rääkinud ametnike sõnul taotleb Valge maja 2017. aastaks selleks otstarbeks 3,4 miljardi dollari suurust eelarvet ehk neli korda rohkem kui praegune 789 miljonit dollarit. Relvi ja varustust kasutavad piirkonnas asuvad USA ja NATO väed, kes tagavad, et igal ajahetkel oleks piirkonnas lahinguvalmis üks soomustatud brigaad.

Allikad märkisid, et lisajõudude paigutamisega saadetakse Venemaa presidendile Vladimir Putinile signaal, et Lääs on endiselt väga skeptiline tema piirkonda puudutavate motiivide suhtes ja seda hoolimata sellest, et viimastel kuudel on sõjategevus Ida-Ukrainas vähenenud.

"See pole vastus millelegi, mis juhtus eelmisel teisipäeval. See on pikemaajalisem vastus muutunud julgeolekukeskkonnale Euroopas. See peegeldab uut olukorda, kus Venemaast on saanud problemaatilisem tegur," rääkis üks kõrge USA ametnik.

Hetkel pole veel selge, millisel viisil Kreml sellise otsuse peale reageerib. Ametnikud usuvad, et Venemaa juhtkond soovib suhteid USA ja Euroopaga parandada - peamiselt selleks, et vabaneda sanktsioonidest - ning seega arvatakse, et uute sõjaliste sammudega pingeid kruvima ei hakata.

Mitmed sõltumatud analüütikud aga peavad USA sõjalise kohaloleku suurendamise ulatust üllatavaks. Eriti olukorras, kus Pentagoni üldine eelarve on 580 miljardit dollarit ning ISIS-ega võitluseks küsitakse rahvasaadikutelt juurde 7 miljardi dollarit.

Samuti arvavad nad, et USA sõjalise kohaoleku suurenemine ärritab Venemaad kindlasti. Pentagoni ametniku kinnitusel paigutatakse lisajõudusid ja -varustust näiteks Ungarisse, Rumeeniasse ja Balti riikidesse.

"See on väga suur asi ning see ajab venelased närvi," nentis Evelyn N. Farkas, kes oli eelmise aasta oktoobrini Pentagonis üks Venemaa ja Ukraina teemade olulisi eksperte. "See on märk suurest pühendumisest Venemaa heidutamisele, alliansi tugevdamisele ja koostööle riikidega nagu Ukraina, Moldova ning Gruusia."

Kuigi tegemist on märkimisväärse summaga, on Obama administratsioon teinud ettepaneku nii, et seda raha käsitletaks eraldi Iraagi, Süüria ja Afganistani sõjaliste kulutuste eelarvest. Seega on tegu ühekordse eelarvetaotlusega, mis ei pruugi ilmtingimata pärast 2017. aastat jätkuda, ja seega pruugi see ka piisavalt rahustada Ida-Euroopa liitlasi, kes ootavad ameeriklastelt tulevikuks püsivamaid plaane.

Administratsiooni ametnikud lisasid, et uued investeerinud ei tähenda ainult Venemaa heidutamist. Näiteks saab Euroopasse paigutatavaid relvi viia ka alliansi lõunatiivale, kus neid saab kasutada ISIS-e vastases võitluses või ka seoses rändekriisi tagajärgedega.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: