Stoicescu: Balti riigid seisavad vastamisi Venemaa parimate löögiüksustega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: TASS/Scanpix

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse (RKK) teadur Kalev Stoicescu tõdes, et kuigi NATO liikmesriigid on pärast Ukraina konflikti puhkemist hakanud paremini tunnetama Kremlist lähtuvat globaalset sõjaohtu, siis on endiselt raske analüüsida Venemaa võimekust ja tegevust, kuna majandusraskustes vaevlev riik kasvatab endiselt enda ründepotentsiaali, mida juhib ettearvamatu Putini režiim.

Kalev Stoicescu sõnul peab Eesti enda kaitsevõime parandamisel võtma sihiks NATO Varssavi tippkohtumise, kus võidakse langetada otsuseid, mis parandavad julgeolekukeskkonda Läänemere piirkonnas, vahendas Vikerraadio saade "Reporteritund"

"Teisalt peab vaatama keskkonda, kus me asume, ja analüüsima Venemaa sõjalist potentsiaali Läänemere ümbruses ning nende tahet siin regioonis midagi korda saata ehk NATO-t ründama," selgitas Stoicescu. Kaitseeksperdi hinnangul teeb neile küsimustele vastamise raskeks Venemaa ettearvamatuse faktor.

"Ettearvamatuse riskile annab kaalu juurde madal nafta hind ning selle mõju niigi halvale Vene majandusele, mis halveneb iga päeva ja kuuga. Lisaks pole lähiaastail näha paranemise perspektiivi," rääkis RKK teadur.

Kui majandussurutisele lisada ka läbikukkumine näiteks Ukrainas või Süürias, siis võib tekkida Putini režiimile nnsurma oht. "Sel juhul võivad hakata aset leidma prognoosimatud sündmused, mis tähendab, et Eesti ülesanne on olla riskidest teadlik ja prognoosida ohtlikke sündmuste käike," sõnas Stoicescu.

Ka NATO üks juhtriike USA on hakanud pärast Ukraina kriisi lahvatamist tunnetama Moskvast lähtuvat globaalse sõjaohu kasvu ning lääneriigid on üldiselt piltlikult öeldes teinud silmad lahti.

"See on olnud märkimisväärne pööre, et asju otseselt välja öeldakse," tunnistas Stoicescu, kes küll märkis, et lääneriikide illusioonid Venemaa suhtes pole küll täielikult kadunud, kuid tingimused Eesti jaoks on kindlasti muutunud soodsamaks.

Venemaa puhul tuleb järgida globaalseid trende

RKK teaduri sõnul ei tohi Eesti jälgida ainult seda, mida Venemaa Läänemere ja Ida-Euroopa piirkonnas teeb, vaid peaks jälgima globaalseid trende, sest näiteks Süüria konfliktist on saanud Venemaa relvajõudude jaoks oluline "katsepolügoon", kus Moskva saab testida oma sõjatehnikat reaalsetes sõja tingimustes.

Samas on keeruline hinnata Venemaa kaitsekulutusi, kuna ühest küljest on idanaaber alustanud relvajõudude moderniseerimist, siis teisalt pole mitmed uued relvakompleksid, tankid ega hävitajad tegelikult sõjaväe kasutusse veel jõudnud.

"Me peame uskuma seda, mida Venemaa meile ütleb, kuid see kõik on väga hinnanguline, sest võib-olla ei oska nad isegi öelda, kui palju nad riigikaitsele kulutavad," tõdes Stoicescu.

Lääne-Venemaal kasvatatakse ründepotentsiaali

Kuid mõned tendentsid on siiski kindlad. Näiteks on Kreml kasvatamas oma ründepotentsiaali Eesti piiri taga asuvas Lääne sõjaväeringkonnas.

"Loomisel on kolm diviisi löögiüksuseid ja seetõttu me seisame vastamisi Venemaa kõige võimekamate löögijõududega, mitte kaitseüksusega," nentis RKK teadur.

Stoicescu lisas, et arvestades Balti regiooni geograafilist eripära, siis pole päris kindel, kas NATO suudab siia tuua nii palju jõudusid, et tasakaalustada Vene relvajõudude kohalolu.

"Kindel on aga see, et NATO õhu- ja merejõudude kohalolu peab kindlasti suurendama, sest siiani on pandud rõhku maavägedele, mille arvukust tuleb samuti jätkuvalt kasvatada," rääkis Stoicescu, kes märkis, et Venemaa peab õhu- ja mereväge enda pärusmaaks.

Täispikka saadet võib kuulata siit!

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: