"Pealtnägija": vangide rehabiliteerimisel märkimisväärseid tulemusi näidanud MTÜ kaotas riigihankel võimaluse endiseid kinnipeetavaid aidata ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Sel suvel kuulutas justiitsministeerium välja hanke, mille eesmärk oli parandada vangist vabanenud inimeste taasühiskonnastumist. Hanke võitis aga kristliku suunitlusega sõltuvusravi pakkuv Lootuse Küla, mis näiteks MTÜ Teekonna eestvedajate arvates aga ei paku vangidele teenust, mis aitaks neil taas ühiskonda sulanduda.

Tallinna lennujaama lähedal asuvad ruumid, kus varem tegutses vangide rehabilitatsioonile keskendunud MTÜ Teekond, on seisnud viis kuud inimtühjalt ja elektrita. MTÜ soovis, et ruumidesse tekiks keskus, kus õnnetud hinged oleks saanuks korraga nii peavarju kui ka psühholoogilist abi ning nõu, kuidas leida tööd, pääseda võlgadest ja nii edasi, vahendas "Pealtnägija".

Veel mullu aprillis oli kõik kena ja lootusrikas. Teekonna abil leidsid endale pooleks aastaks Lennujaama tee keskuses kodu 16 endist kinnipeetavat. Neile kõigile oli koostatud personaalne programm, kuidas taas ühiskonda sulanduda ja nagu MTÜ eestvedaja Helina Ivanova väidab on 16 vilistlasest 14 tänaseks oma elu järje peale saanud.

Kui Ivanova väide vastab tõele, siis on tegemist märkimisväärse numbriga, sest Eestis panevad varem või hiljem uue kuriteo toime koguni 75 protsenti vanglast vabanenutest. Seejuures ühe peamiseks libastumise põhjuseks ongi elukoha puudumine ning suutmatus abi otsida ja leida.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla tunnistas, et riik pole hetkel rahul sellega kui palju endisi vange taas karistussüsteemi tagasi satub. "Täna me näeme, et vangistus tulemused tõesti ei rahulda meid ning meie arvates on võimalik teiste riikide näitel palju paremaid tulemusi saavutada," nentis Salla.

Riigihanke tulemus lõpetas MTÜ senise tegevuse

Kuid hoolimata esialgsest edust ei suutnud MTÜ Teekond võita eelmisel suvel justiitsministeeriumi poolt välja kuulutatud 180 000 euro suurust hanget, mille eesmärk oli leida abiorganisatsioone, mis suudaks vanglast vabanenutele pakkuda majutust koos nõustamisega ehk täpselt sedasama teenust, mida juba osutas MTÜ Teekond.

Riigi plaan oli avada eurorahade toel sarnased keskused peale Tallinna veel teisteski riigi nurkades – Pärnus, Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal. Loomulikult osales ka aastaid vanglasüsteemis koolitajana töötanud Helina Ivanova ühing hankel, sest see, mida ministeerium otsis, oligi ju juba nende igapäevatöö.

Kui oktoobris kahe piirkonna hanke võitja välja kuulutati vajus Teekonna rahva nägu aga pikaks. Harjumaa hanke oli võitnud Tallinnast 45 kilomeetri kaugusel Laitse metsade vahel asuv kristlik Lootuse Küla.

Klientide arvamust ei küsita

Teekonna eestvedaja tunnistab, et MTÜ Lootuse küla on väga hea rehabilitatsiooni keskus narko- või alkoholisõltuvusega võitlevatele inimestele. "Pigem küsimus on see, et kas ta on parim taasühiskonnastamise koht," nendib Ivanova, kelle hinnangul võiks taasühiskonnastumine toimuda linnas teiste inimeste keskel.

"Linnas saaksid nad käia tööl ja suhelda teiste inimestega. Endistel vangidel oleks võimalus käia kinos ja teatris. Ühesõnaga näha, kuidas teised inimesed käituvad," selgitas Ivanova.

Lühidalt on kogu asja iva selles, et Helina Ivanova ei mõista, miks sisuliselt lasti põhja ehk jäeti rahastuseta juba toimiv abiprogramm ning anti hanke võit aastaid juba niigi väga edukalt toiminud, kuid hoopis teise suunitlusega ning muude probleemiga inimesi päästvale üksusele.

Seda enam, et kinnipeetavate käest ei küsinud keegi, kas neile sobib Lootuse Küla kristlik suunitlus.

28-aastane staažikas kriminaal Vladimir, kes istus 10 aastat varguste ja röövimiste eest Tallinna vanglas, tõdeb, et just kristliku suunitluse pärast ei soovi ta Lootuse külla minna. "No te saate aru, et see on ikka rehabilitatsioon nendele inimestele, kellel on narkosõltuvus. Aga on palju vange, kellel ei ole seda sõltuvust. Neile on lihtsalt vaja adapteerumist, mitte rehabiliteerimist," sõnas Vladimir.

Ivanova hinnangul on religiooni puudutav delikaatne teema. "Seda vist alles vabanenud vangile, kes usust mitte midagi ei tea ei saa rääkida, sest kui ta ei usu iseennastki," märkis Ivanova.

Ministeerium: inimesi ei tohi sundida

Justiitsministeeriumi Salla tõdes aga, et hanke puhul ei saa nad religioosse taustaga asutusi positiivselt ega negatiivselt diskrimineerida. Samas ütles Salla, et kui inimene Lootuse külla läheb, siis ei tohi neid sundida religioosetest talitustest osa võtma.

"Meie kokkulepe Lootuse Külaga on, et neile inimestele, kellele usuline osa ei sobi, leitakse neile teised tegevused, samal ajal, kui teised religioossete praktikatega tegelevad," sõnas Salla, kes kinnitas, et ministeeriumi jälgib kindlasti sellest põhimõttest kinnipidamist.

Samas eeldab Lootuse küla, et kõigil programmiga liitujatel on siiski valmisolek usurituaalidest osa võtta. "See on midagi, mis on kõigile üks, sest see on see abi osa, mida me pakume," tõdes Lootuse küla tegevjuht Viljam Borissenko.

Tema sõnul öeldakse Lootuse küla uutele elanikele, et usurituaalidest osa võtmine on vähim, mida neilt palutakse ning küla eestvedajad eeldavad, et inimesed on avatud sellele palvele.

Ja me alati ütleme seda, et see vähim, aga see piisav, mida me ootama on see, et inimene oleks avatud sellele. "Muidu me hakkame tegema midagi, mis inimesele on vastumeelne ja nii on teda väga raske aidata," nentis Borissenko.

Kuid religioon ei ole ainus Helina Ivanova ja tema poolehoidjate etteheide ministeeriumile. Nimelt leiavad MTÜ Teekond esindajad, et peale religioosse sõltuvusravi suunitluse tekitab vangidele probleeme fakt, et küla asub uurest asustusest kümneid kilomeetreid eemal ning ei luba asukatel oma territooriumilt lahkuda.

Viimase tõttu peavad endised kinnipeetavad jätkuvalt isoleerituses elama, ega saa nii tegelikult ühiskonnastuda. Lisaks sellele tohivad Lootuse küla asukad töötada vaid külas sees, saades selle eest minimaalset tasu, mis ei võimalda neil säästa, et programmi lõppedes iseseisvat elu alustada.

MTÜ Teekond esitas hankele pooliku dokumentide paki

Justiitsministeeriumi korraldatud hanke juures aga saatuslikuks MTÜ Teekonna poolt esitatud mittetäielik dokumentatsioon, mis tähendas, et ministeerium ei võtnud Helina Ivanova ühingu pakkumist isegi kaalumisele.

"Kuna riigihanke puhul tuleb meil kõiki pakkujaid kohelda võrdselt ning see tähendab, et pakkujad peavad täitma kõik hanke kriteeriumid samamoodi. Kes neid täita ei suuda, need jäävad kahjuks eemale," toonitas Salla.

Nimelt ei lisatud MTÜ Teekonna poolt esitatud hanke taotlusse kahe kogemusnõustaja CV-sid ning kuna info eksitusest Teekonnani õigel ajal ei jõudnud, siis võibki öelda, et nii jabur kui see ka ei tundu, siis hea teenus jäi ukse taha lihtlabase kommunikatsiooniapsu tõttu.

Ühes on kõik osapooled siiski ühel meelel – vangide taasühiskonnastamise olukord vajab tõsisemat ülevaatamist ja sekkumist, sest isegi, kui meile võib tunduda, et meie ümber on suuremat hoolt ja kaitset vajavaid isikuid kui pätid ja kaabakad, siis soovivad kõik inimesed vaatamata minevikule ennast turvaliselt tunda.

"Selliste hammasrataste vahele jäänud inimeste mitte aitamine on meile palju kulukam esiteks ja kahjulikum, sest me peame rohkem kartma ja maksma selle eest," tõdes Ivanova, kelle hinnangul vähendaks ühe korraliku taasühiskonnastamise programmi loomine korduvalt seadusega pahuksisse sattunud inimeste arvu.

"Lõppkokkuvõttes oleks meie ühiskond oleks turvalisem ja see tuleks ka riigile odavam välja," nentis MTÜ Teekond eestvedaja.

Toimetaja: Allan Rajavee



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: