Jüri Luik: Venemaa järgmine sõjaline seiklus ei ulatu Baltikumi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Jüri Luik ütles ETV saates "Ringvaade", et kuigi USA mõttekoja Rand avaldatud raport maalis üsna tumeda pildi, siis ei ole tema hinnangul Venemaa rünnak Baltikumi vastu tõenäoline, sest kuigi Ukraina kriis on julgeolekuolukorda pingestanud, on lääneriikide sanktsioonid Moskva sõjalist võimekust tugevalt pärssinud.

Teisipäeval avaldas mõttekoda Rand uuringu, kust selgus, et NATO idatiib on haavatav ning kui USA sooviks Balti riike kaitsta, peaks ta piirkonda tooma vähemalt kolme brigaadi jagu rasketehnikat ja nelja brigaadi jagu sõdureid. Praeguses seisus läheks aga Vene vägedel Balti riikide hõivamiseks keskelt läbi kolm päeva.

Endise kaitseministri ja tänase kaitseuuringute keskuse juht Jüri Luik mõttekoja Rand järeldusi nii tõsiselt ei võta. "Iga mõttekoda tahab ju, et nende analüüse loetakse ning seetõttu pannakse sinna sisse mõte, mis pälvib tähelepanu ja avaldatakse suures meedias," arvas Luik, kes arvas, et tegelik pilt nii hull ei ole.

Samas tunnistas Luik, et Balti riikide kaitsmine pole lihtne ülesanne. "Me oleme Venemaa külje all asuvad väga väikesed riigid, kuhu on keeruline tuua relvastust, eriti raskerelvastust. Ehk - need probleemid on alati olnud teada," toonitas RKK juht.

Luige arvates on inimesed, kes mõttekoja raporti kirjutasid ja koostasid, võtnud eelnimetatud probleeme tõsiselt ning nad võtavad tõsiselt ka NATO kohustust piirkonda kaitsta.

"Tegelikult see raport koosneb probleemide sõnastusest, kuid ka mitmesugustest konkreetsetest ettepanekutest, millest osa on küll ebarealistlikud, kuid osa neist on juba lisatud USA presidendi kaitsemeetmete paketti, mille ta esitas kongressile," selgitas Luik.

Nende meetmete hulka kuuluvad nii vägede eelpaigutus, intensiivsemad õppused kui ka taristu arendamine. "Kõik see liigub üsnagi paralleelselt ekspertide soovitustega," leidis Luik.

"Sõda ei alga tühja koha pealt"

Kuigi endine kaitseminister leidis, et julgeolekuolukord Euroopas on pärast Ukraina kriisi lahvatamist ning Venemaa sekkumist tõsiselt muutunud, siis möönis Luik, et sõda ei hakka tühja koha pealt.

"Peale praegusele sõjalisele heidustele kuuluvad nn. heidutuspaketti ka tuuma- ja majandusheidutus, mistõttu on tänases olukorras väga ebatõenäoline, et Venemaa hakkaks katsetama NATO usaldusväärsust," tõdes Luik, aga lisas, et loomulikult tuleb "heidutuspaketti" pidevalt täiustada ja kaasajastada.

Hoolimata sellest, et Moskva pole NATO-liitlaste suhtes sõbralikumaks muutunud, on lääneriikide kehtestatud majandussanktsioonid Luige hinnangul idanaabri sõjalist võimekust tugevalt pärssinud.

"Sõjapidamine on alati meeletult kallis ja ei tasu ära unustada, et Venemaa on seotud sõjaga Süürias, mis on nii rahalises kui ka poliitilises mõttes väga kulukas ette võtmine," meenutas Luik.

"Kui nüüd sellest vaatevinklist küsida, kas Venemaa järgmine sõjaline seiklus on just NATO vastu, siis ma pean seda suhteliselt ebatõenäoliseks, kuid see pinge on Euroopas olemas, mistõttu tuleb ka selleks tõsiselt valmistuda," nentis kaitseuuringute keskuse juht.

Venemaa president on väga ühemõtteliselt öelnud, et külma sõja järgne maailmakorraldus tänast Kremli administratsiooni ei rahulda. "Põhiline asi, mida Moskva tahab taastada, on mõjusfäärid - ehk ta soovib kontrollida oma naaberriikide tegevust, kas poliitilisel või sõjalise moel," rääkis Luik, kes märkis, et sõjaline heidutuse suurus peab just sellest ohust lähtuma.

"See uurimisraport on hea dokument, sest ta käib Venemaalt lähtuva ohu detailid väga täpselt üle ning loob hea pinnase selleks, et järgmisel NATO tippkohtumisel Varssavis oleks Baltikumi julgeolekuga seonduvad riskid kõigile spetsialistidele, aga ka laiemale avalikkusele selged," leidis Luik.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: