Tartu gümnaasiumid kaaluvad sookvootide kasutuselevõttu ({{commentsTotal}})

Tartu gümnaasiumid kaaluvad võimalust lüüa sisseastumiskatsetel poiste ja tüdrukute nimekirjad lahku, et aidata sel moel rohkem ka noormehi gümnaasiumiõppesse. Tartu koolid on pöördunud küsimusega ka võrdõigusvoliniku poole. Üheksandikud, keda katsed ees ootavad, sellist eristamist heaks mõtteks ei pea.

Tartu koolijuhtidel on tekkinud küsimus, kas gümnaasiumi sisseastumiskatsetel ei tuleks poisse ja tüdrukuid vastu võtta erineva nimekirja alusel ehk poisid ja tüdrukud lahku lüüa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"On ajast aega nii, et tütarlapsed on oluliselt edukamad oma õpinugtes kui poisid ja on tekkinudki olukord, kus gümnaasiumites on tütarlaste ülekaal," põhjendas Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer.

Idee üks algatajatest, Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer toob veel välja, et ühe lahendusena võiks see aidata ka kõrghariduse feminiseerumise vastu.
Hugo Treffneri Gümnaasiumis on tüdrukuid 55% ja poisse 45% õpilastest. Kuidas katsed aga tulevikus teha, sellele pole ka probleemi tõstatanud Tartu koolid veel lahendust leidnud.

"Vastuvõtul tuleb veel arvestada seda, et kui me tahame poisse rohkem vastu võtta kui tüdrukuid, et siis ei juhtuks nii, et tüdrukud tunnevad ennast ahistatuna, et tarku tütarlapsi vastu ei võeta, aga oluliselt nõrgemate tulemustega poisid võetakse vastu," tõi Ojaveer esile varjukülje.

Miina Härma Gümnaasiumi üheksandikud, kellel gümnaasiumikatsed peatselt ees, ei pea aga Tartu koolide ideed sugugi heaks.

"See on täielik rumalus. Teades enda klassikaaslasi ja teades enda koolikaaslasi, ei ole üldse niimoodi, et domineerivad meessoost isikud või naissoost isikud. Mina näen kõiki võrdsena," selgitas Miina Härma Gümnaasiumi üheksandik Marii Hermet.

"Mina arvan, et poisid ja tüdrukud on võrdsed ja neile peaks seepärast ka samasugused testid tegema, nõustus kooliõega ka Johanna Issak.

"See on natuke absurdne idee. See on nagu sooline ebavõrdsus, sest muidu ei ole võrdsed võimalused. Igas klassis on nii tarku poisse kui ka tarku tüdrukuid ja see tekitabki konkurentsi ja see on parem, mis motiveerib õpilasi õppima," leidis ka Miina Härma Gümnaasiumi üheksandik Ott Hendrik Lemetti.

Volinik: kvoodid võivad olla ajutised

Tartu koolijuhtidele saadetud arvamuses kirjutab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta, et eri meetmeid, mille hulka kuuluvad ka eraldi nimekirjad poistele ja tüdrukutele, võib kasutada ainult ajutiselt.

Voliniku sõnul tuleks eelkõige tegelda põhjustega, mille pärast paljud poisid juba põhikoolist välja langevad.

Koolijuhtidele saadetud arvamust kommenteerides ütleb Pakosta, et soo alusel erisuste tegemine peab olema alati põhjendatud.

"Iga kord, kui sellist asja teha, peavad selleks olema objektiivsed põhjendused, mida sellel ajahetkel väga kiiresti muuta ei saa," leidis Pakosta.

Pakosta sõnul ei ole lihtsad lahendused alati kõige paremad. See tähendab, et poistele gümnaasiumikohtade juurde tegemine ei lahenda poiste üldist väljalangevust koolist.

"Meie saame öelda, et probleem on ilmne, see probleem on suur ja mõjutab Eesti ühiskonda väga laialdaselt," möönis Pakosta.

Õpe ei lähtu laste individuaalsusest

Tallinna Ülikooli kasvatusteaduse doktorant Gertrud Kasemaa selgitab, et kooli minnes ei erine poiste ja tüdrukute areng enam kuigivõrd. Erinevused poiste ja tüdrukute arengu ja edasijõudmise vahel toob tema hinnangul välja õpetamise viis, mis on suhteliselt õpetajakeskne ning ei arvesta iga konkreetse lapse tugevusi ja nõrkusi.

"Poiste eelkõige suur mahajäämus funktsionaalses kirjaoskuses, mida meile PISA testid näitavad, selle juured on ikkagi päris kooli alguses," leidis Kasemaa.

Kasemaa hinnangul on poiste ja tüdrukute vastuvõtt gümnaasiumisse erinevate nimekirjadega laste jaoks tegelikult juba hiljaks jäänud meede.

"Tuleks peeglisse vaadata, et mis on läinud valesti kohe alguses, kooli minnes ja esimestes klassides. Ehk et me tegelikult ei peaks ikkagi lähtuma sellest, et nüüd, gümnaasiumisse jõudes on tekkinud mingi tohutu erinevus poiste ja tüdrukute vahel," rõhutas Kasemaa.

Ministeerium kvoote ei poolda

Haridus- ja teadusministeerium ei poolda eraldi nimekirjade loomist. Analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul on kavas jälgida soopõhiseid näitajaid laiemalt ja teha soolise võrdõiguslikkuse analüüs.

"Ma arvan, et see ei ole hea mõte, sest kui rääkida sellest, et poisid ja tüdrukud on ebavõrdses olukorras, siis on teised grupid veel, kes on ebavõrdses olukorras. Võtame siin lapsed, kelle vanemate haridus on erinev - väga selge erinevus; lapsed, kes tulevad erinevatest koolidest, erineva kodukeele või põhiharidusega. Ses mõttes, neid ebavõrdsuse kohti haridusse tulekul on teisi veel, nii et kui teha ühes kohas eraldi nimekirju, siis tuleks mõelda ka nende teiste peale," piltlikustas Valk.

"Jah, tüdrukud on meil hariduses sageli edukamad ja see sooline ebavõrdsus ilmselgelt paistab välja. Küsimus on selles, kust see hakkab ja kas tegelema peab tagajärgedega või sellega, miks see nii on läinud. Kas on soolisi stereotüüpe, kas Eesti kool eelistab tüdrukut ja sellest tublidust," arutles Valk.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: