Analüütikud: sõjalised mõttemängud ei tähenda sõda
Viimasel nädalal on ajakirjanduses ilmunud palju uudiseid, mis räägivad sõja võimalikkusest Ida-Euroopas. Tegelikult ka siin, Eestis. Sirbi endise peatoimetaja Kaarel Tarandi hinnangul külvavad võimaliku sõjamõtteharjutused ühiskonnas asjatut ärevust, kuna sõda Venemaa ja Lääne vahel on praegu siiski ebatõenäoline.
NATO peasekretär tunnistas, et Venemaa harjutas 2013. aastal tuumarünnakut Rootsi vastu. USA mõttekoda väitis oma mõtteharjutuses, et NATO pole võimeline Balti riike Venemaa rünnaku korral kaitsma. USA plaanib suurendada märkimisväärselt oma sõjalist kohalolekut Ida-Euroopas. BBC lasi eetrisse mängufilmi Venemaa sissetungist Lätti.
Viimaste päevade uudiseid lugedes võib jääda mulje, justkui oleks kolmas maailmasõda kohe ukse ees. Ilmar Raagi sõnul on aga vaja selgelt eristada sõjalist ja poliitilist analüüsi, vahendab "Aktuaalne kaamera".
"Sõjaväelased peavad alati arvestama kõige mustema stsenaariumiga ja nad arvestavad seda sellises malemängule sarnanevas matemaatilises mudelis. Aga see, mis hetkest nende analüüs algab, ei pruugi tähendada, et poliitiline areng on sinna jõudnud. Toome näiteks külma sõja, kus sõjaväelised eksperdid jõudsid tulemuseni, et Nõukogude Liit ja NATO on võimelised üksteist tuumapommidega vastastikku hävitama, aga reaalselt me näeme, et seda sõda ei toimunud," selgitas valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag.
Kaarel Tarandi sõnul külvavad mõttemängud võimalike sõjaolukordade kohta ühiskonnas asjatut paanikat.
"On palju haritud vanemaid mehi, kes istuvad kas kuskil peastaapides, mõttekodades ja nii edasi ja mõtlevad endale mänge välja, millega nad maastikul enam ju tegelikult hakkama ei saa. Ma saan aru, et sõjameestel on vaja endale ka eelarveid tekitada ja sellepärast on vaja ka ju sõjaohtu näidata, aga iga mõtlev inimene nii siin- kui sealpool neid mõttelisi rindejooni saab ju aru, et kui ühel pool ehk meie pool või Lääne pool on viis korda rohkem elanikke ja 25 korda suurem majandus, siis see teine pool ei saa meid kuidagi ohustada," arutles nädalalehe Sirp endine peatoimetaja Kaarel Tarand.
Ilmar Raagi sõnul ei saa nimetatud uudiseid pidada sõjaõhutamiseks, kuna Läänel ega Idal pole tegelikku poliitilist tahet sõda alustada. Selliste uudiste kokkulangemist peab ta suuresti juhuslikuks.
Raagi sõnul võib sõjalisi mõttemänge võrrelda tuleohutusega: me järgime ohutuseeskirju, kuid ei arva iga päev koju jõudes, et meie kodu on maha põlenud.
Toimetaja: Merilin Pärli