Üleeile esitasid Ühendkuningriigi, Soome ja Ameerika Ühendriikide suursaadikud riigikogu põhiseaduskomisjonile pöördumise, milles kutsusid Eestit üles HIV epideemia ulatust tunnistama ja looma probleemi lahendamisele pühendunud erikomisjoni.

Kai Zilmer nentis saates "Terevisioon", et saadikute pöördumises on iva sees, sest olukord on Eestis üsna muret tekitav. "Kõikide aastate jooksul on HI-viirust diagnoositud üle 9000 juhu, kuid peamine probleem on selles, et uute juhtude arv ei vähene sellises tempos nagu me ootame," nentis Zilmer.

Viimastel aastatel on nakatumiste arv vähenenud paarikümne juhu haaval, kuid sellegi poolest püsib Eesti EL-i võrdluses uute nakatanute pingereas esikohal. "Kui me võrdleme ennast naabrite Läti ja Leeduga, siis me oleme ka nendest ees, ning võrreldes põhjanaabriga on meil kaheksa korda suurem nakatumiste suhtarv võrreldes üldise populatsiooniga," selgitas nakkuskeskuse juht.

Üks põhjus, miks soomlased riigikogu komisjonile saadetud pöördumisega ühinesid, oli see, et ligikaudu pooled Soomes aset leidnud nakkusjuhud on avastatud pärast välisriigis käimist. Kuigi arvud näitavad, et suurim osa põhjanaabritest on saanud haiguse Taid külastades, järgnevad Aasia riigile Venemaa ja Eesti.

HIV-i vastane võitlus vajab liidrit

Zilmeri sõnul pole HIV enam Ida-Viru noorte narkomaanide haigus, vaid nakkusjuhud on levinud üld-elanikkonna hulka. "Viimastel aastatel on haigestunud valdavalt üle 30-aastased tavalised noored ning ka vanemate hulgas. Seejuures toimub nakatumine tavalisel heteroseksuaalsel teel," rääkis Zilmer.

Seetõttu leidis arst, et tänase situatsiooni osas peaks tegema kriitilise analüüsi ja hindama, milliseid ressursid riigil nakkusahela katkestamiseks on. "Neid ressursse peab õieti suunama ja nagu saatkondade sõnumis juba kõlas - oluline on see, et meil oleks juhtrühm, kes HI-viiruse vastast tegevust koordineeriks," toonitas Zilmer.

Liider peaks tegevused koondama õigetesse sihtpunktidesse, mis tagaks rahaliste vahendite kõige otstarbekama kasutamise. "Kindlasti vajab see programm ka raha juurde - see on selge," toonitas Zilmer.

Tema väitel on praegu tegevuste juhtimine killustunud, mistõttu tõmbavad erinevad huvigrupid neid väheseid vahendeid, mis täna saadaval on, endapoole. "Liider peaks koondama kõik jõud, sest meil on piisavalt palju tarkasid inimesi, kes kokku tulles saaksid Eestis päris palju ära teha," toonitas Zilmer.

Testimine aitab epideemiat ahelat murda

Kui ühelt poolt tuleb aidata juba nakatunud inimesi, siis teisalt tuleks kaardistada olukorda laiemalt ehk leida üles need haigestunud, kes veel ei tea, et nad on HI-viiruse kandjad. "Need inimesed peavad saama õigeaegselt ravi, kuna tänane ravi lubab elada inimesel tervena suhteliselt normaalset elu ning haigestunu ei levitaks nakkust edasi," kinnitas Zilmer.

Lõviosa HIV-i vastase programmi rahastusest kulub just ravile, kuid selle kõrvalt ei jää raha, mida saaks panustada näiteks ennetustegevusse.

"Sellepärast tulebki panna piir nakatumisele, sest mida rohkem on uusi juhte, seda rohkem kulub meil raha ravile," sõnas Zilmer, kes märkis, et ühe inimese ravile kulutab riik 4000 eurot aastas ning seda saavad kõik hoolimata sellest, kas neil on ravikindlustus või mitte.

90 protsenti uutest HI-viiruse kandjatest avastatakse Harjumaal, mistõttu soovitatakse arstidel teha HI-viiruse test kõigile 16- kuni 65-aastastele inimestele. "Seda võiks teha ka erakorralise meditsiiniosakondades, sest praktika näitab, et sealt leiab nakatunuid kõige kiiremini," lisas Zilmer, kes rõhutas, et testimine on üks n-ö võlusõna, millega saaks epideemiat piirata.