Silvia Lotman: riik astub eelmises põlevkivi arengukavas lubatust sammu tagasi ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti riik taganeb eelmise põlevkivi arengukava lubatusest kaevandusmahtude vähendamise kohta ja keskkonnamõju vähendamise eesmärk on samuti hõre, ütles Silvia Lotman Eestimaa Looduse Fondist.

Põlevkivi arengukava tekitab riigikogus tuliseid vaidlusi ning ETV saade "Foorum" küsis seekord, milline peaks olema põlevkivi kaevandamise maht, kui palju taastuvenergia osakaal peaks suurenema ja kas hakkepuidu põletamine on ikka hea mõte?

Saatejuhi küsimusele, kas põlevkivi on Eesti õnn või õnnetus, vastas Silvia Lotman, et keskkonnakaitsjana näeb ta teravalt pigem õnnetuse osa. "Rikutud põhjaveekihid, rikutud õhk, mille tõttu on inimestel tervisemured, sood ja järved kannatavad ja rikutud maastik, mida Ida-Virumaal näeme," loetles ta.

Põlevkivi uue arengukavaga ei ole Lotman rahul. "Me näeme, et riik astub tagasi sellest, mida eelmises arengukavas lubas, et hakatakse järjest vähendama kaevandusmahtusid. Praegu me seda ei näe. Ja keskkonnamõju vähendamise eesmärk paistab ka väga hõre," ütles ta.

Majandusministeeriumi asekantsleri Ando Leppimani hinnangul on põlevkivi energeetika ja majandusarengu seisukohast vaadatuna pigem Eesti õnn. 

"Paar päeva tagasi tuli uus Eurostati number selle kohta, milline on Eesti energiasõltuvus võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega ja hea öelda, et suuresti tänu põlevkivienergeetikale on meie energiasõltuvus kõige madalam, alla 10 protsendi. Kahtlemata, siin saame öelda energeetika poole pealt, et see on tänu põlevkivile," rääkis ta.

Samuti on põlevkivi positiivsus tema sõnul sektori panus sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) ja see, et sektoris on hõivatud tuhandeid inimesi.

Lotmani sõnul praegu põlevkivi sektori kasu ja kahju vahel tasakaalupunkti ei ole. "Kui 90 protsenti keskkonnakahjust tuleb sellest valdkonnast ja 4 protsenti SKT-sse, siis kindlasti annab tasakaalupunkti oluliselt parandada," märkis ta. 

Rääkides sellest, millises suunas võiks põlevkivi arengukava liikuda, ütles Lotman, et see peab nägema ette, kuidas põlevkivi kaevandamise mahud vähenevad. "On see, et tuleb efektiivsust suurendada, aga summaarne keskkonnakahju väheneb ainult siis, kui me kaevandamise mahtusid vähendame," ütles ta.

Leppimani sõnul nõustub majandusministeerium, et kellelegi ei meeldi keskkonda reostada ning keskkonna koormus põlevkivisektoris peab vähenema.

"Küsimus on rohkem selles, kuidas me tulevikus põlevkivi kasutame, millised on tehnoloogiad, milline kasulikult kättesaadud energia hulk, mida põlevkivist saame. Tegelikult kõik tehnoloogilised lahendused on olemas, samamoodi on olemas tehnoloogilised lahendused, et vähendada keskkonnaheitmeid ja seda on Eestis usinalt rakendatud ja üritatakse tulevikus rakendada," lisas Leppiman.

Poliitikud: põlevkivi on Eesti rikkus ja seda tuleb kasutada mõistlikult

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige, keskkonnaminister Marko Pomerants tõdes saates, et põlevkivisektor on väljakutseterikas võimalus, kuid sellel on paraku ka suur keskkonnamõju.

"Ideaalne oleks keskkonnaministri vaates Eestis olukord, kus kõik maksutulu, mis teenitakse, tuleks ettevõtetelt, kes kasutavad rohelist elektrit, kellel on keskkonnajuhtimise sertifikaat, aga sellisel juhul alampalka ka ei annaks välja. Ka põhiseaduses on öeldud, et tuleb kompromisse teha majandus-, sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide vahel, ja usun, et kõik arvavad, et keskkonnamõju on suur, selle vähendamine oluline, aga nagu Ando Leppiman ütles, et tegelikult on olukord oluliselt muutunud, kui räägime statistilises mõttes," rääkis ta.

Keskerakondlane Rein Ratas ütles saates, et põlevkivi on Eesti rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada igati mõistlikult, jätkusuutlikult. Tema sõnul on põlevkivi kaevandamise maht 20 miljonit tonni aastas realistlik ja see võib tema hinnangul ka jääda.

"Küll aga, kuigi meie praegu menetluses olev põlevkivi arengukava kohe sissejuhatavas osas ütleb, et eesmärk on tagada põlevkivi kasutuse efektiivsuse suurendamine ja keskkonnamõjude vähendamine, siis kogu hea juures, mis arengukavas on, pean selle peamiseks puuduseks seda, et konkreetseid tegevusi efektiivuse suurendamiseks ja keskkonnamõju vähendamiseks ei ole," lisas ta.

Reformierakonna liige Kalle Palling ütles, et Eesti rikkus on nii puhas loodus, puhas vesi kui ka loodusvarad ning ta nõustus Rein Ratasega, et loodusvarasid tuleb mõistlikult kasutada.

Tema sõnul on põlevkivisektor ise ehk ettevõtjad püüelnud selle poole, et nad oleksid efektiivsemad. Need on tema sõnul tegevused, mida põlevkivi arengukavas konkreetselt sees ei olegi. Ta tõi näiteks Eesti Energia tootmisseadme Enefit 280.

"See on ju puhas innovatsioon, selle efektiivsus on üle kahe korra suurem kui põletada põlevkivi elektrijaamades ja saastehulk samuti kordades väiksem kui seda elektriks põletades. /.../ See on tehtud, rääkimata nendest üle 100 miljoni ulatuvatest eurodest, mis on investeeritud keskkonnakaitsesse, et õhk oleks puhtam, ja rääkimata miljonitest, mida läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse on investeeritud põlevkivi keskkonnatasudest üle Eesti keskkonnakaitseobjektidesse jne. Meil on tegelikult konkreetseid tegevusi reaalses elus oluliselt rohkem kui põlevkivi arengukavas üles jõuakski lugeda," selgitas ta.

Ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Raivo Põldaru ütles, et põlevkivi tuleb kasutada, kuid mõelda tuleb sellele, mis saab pärast 2030. aastat, sest põlevkivi kasutamiseks on vaja ilmselt avada uusi kaevandusi.

"Kaevandamine on vajalik ja vajalik on kaevandada sellepärastki, et enamuse elektrist ja energeetikast saame just põlevkivist. See tähendab, et meie energeetilist iseseisvust oleks vaja veel suurendada, et me poleks sõltuvad teistest riikidest ja seepärast oleks vaja tegeleda põlevkivi teiste võimaluste uurimisega, mitte ainult põlevkivist õli saamisega. Minu meelest on võimalik saada põlevkivist 40-60 toodet ja just arengukavas võiksid olla ka enam ja täpsemalt välja toodud need momendid, mis räägivad meie põlevkivi uurimisest," rääkis Põldaru.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: