Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Rain Kooli: sõna ja (kolmas maailma)sõda

Rain Kooli.
Rain Kooli. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Mitu rahvusvahelist meediakontserni ja uudisteorganisatsiooni vahendas lõppenud nädalal uudist selle kohta, kuidas Venemaa peaminister Dmitri Medvedev olla saksa ajalehe Handelsblatt intervjuus hoiatanud, et Süüria sõda võib viia uue maailmasõjani.

Nüüdseks on justkui selgunud, et Medvedevi sõnavalik ei pruukinud olla päris selline, nagu seda saksakeelses tõlkes presenteeriti – ehk einen neuen Weltkrieg.

Medvedev andis intervjuu oma emakeeles ning Vene valitsuse kodulehel ilmunud venekeelses intervjuutekstis kasutatakse tunduvalt pehmemat väljendit – очередную войну на Земле ehk ”uut sõda Maal”.

Jutt käis siis olukorrast Süürias, kus president Bashar al-Assadi toetav Venemaa ründab nii terroriorganisatsiooni ISIS kui ka teiste valitsusvastaste rühmituste positsioone – samas toetab osasid neist teistest valitsusvastastest rühmitustest USA. Lisaks on äsja teatanud oma üksuste saatmisest Türki Saudi Araabia, kel on plaanis samuti Süürias toimuvasse sekkuda.

”Sõna weltkrieg oli, ajakirjanduslikku kõnepruuki kasutades, piisavalt seksikas, et äratada rahvusvahelist tähelepanu,” märkis Raadio Vaba Euroopa veebiväljaandes ilmunud artikkel sarkastiliselt.

Sõna”maailmasõda” ingliskeelses tõlkes kasutasid kusjuures üleilmsed uudisteagentuurid: Reuters, Associated Press ja AFP.

Sõna jõudis koguni USA välisministeeriumi pressikonverentsil esitatud küsimusse, andes ministeeriumi pressiesindajale Mark Tonerile võimaluse – tõsi, sõna ”maailmasõda” vältides – süüdistada Venemaad Süüria sõja süvendamises.

Handelsblatti kaitsele asus ajalehe ingliskeelse versiooni peatoimetaja Kevin O’Brien, nentides et Kreml kiitis Medvedevi intervjuu saksakeelse versiooni enne selle avaldamist heaks ega sekkunud väljendi kasutamisse. Iseenesest pole päris selge, kes intervjuu väidetavalt siis heaks kiitis, sest ”Kreml” ja Medvedevi administratsioon on teadupärast kaks erinevat struktuuri, kuna ”Kreml” viitab tavaliselt presidendi administratsioonile.

Ega me keegi juures olnud ega oska seetõttu ka kindlalt öelda, mida vene keeles saksa ajalehele intervjuud andnud Medvedev lõpuks ütles ning kui nüansitunnetuslik oli selle saksakeelset versiooni üle vaadanud Vene ametnik.

Küll on aga tegemist hea õppetunniga praegusel ajal töötavatele ajakirjanikele. Suurriikide juhtide sõnade vahendamisel tuleb ülitäpne olla, sest väikeselgi nüansivahel võib olla tohutu mõju. Eriti kui nende riigijuhtide käeulatuses on mõni tuumakohver.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: