"Reporteritund": sooliste kõrval peab õpetamisel keskenduma ka muudele erisustele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Õpetaja klassi ees.
Õpetaja klassi ees. Autor/allikas: Bob Cotter/Creative Commons

Poiste suhtes n-ö positiivse diskrimineerimise asemel peaks koolides üle vaatama õpetamise viisid, leiab Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi õppejõud Gertrud Kasemaa. Vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigeseni hinnangul peaks individuaalse lähenemise puhul soo kõrval pöörama tähelepanu ka muudele erisustele.

"Selleks, et jõuda iga lapseni, sõltumata sellest, kas ta on poiss või tüdruk, vajaksime natukene teistsugust õpetamist. Ei sobi see õpetamine sellisel kujul ei poistele ega tüdrukutele," rääkis Kasemaa Vikerraadio saatele "Reporteritund".

Kasemaa sõnul peaks õpetaja, kelle tähelepanust 80% kulub häälekate poiste korralekutsumiseks, endalt küsima, mida nad saaks õpetamises paremini teha ja mis see on see sõnum, mille kogu see klass sellises tunnis saab.

"Mitte kellelegi ei sobi selline õpetamine, kui õpetaja räägib ja räägib ning kui keegi vahepeal liiga kõva häälega kõnelema hakkab, kutsub teda lihtsalt korrale. Tuleks kasutada selliseid õppemeetodeid, mis võimaldavad kõigil osalemist," ütles Kasemaa ja lisas, et avastuslik õppimine ja iseproovimine on tänases maailmas hädavajalik kõigile.

Nigeseni meelest tuleb õpet tuleb rohkem individualiseerida, sest see tagaks õpilaste parema kaasamise.

„See tagab selle, et õpilased, ükskõik, millised nad on, on klassis kaasa haaratud. Praegu me sellega ka tegeleme, et klassi sees individualiseerimine oleks tunduvalt suurem. Sugu on selles mõttes üks väiksemaid inimlikkuse probleemi,“ nentis Nigesen.

Nigeseni hinnangul on erisus olemas, kuid lastega peaks tegelema ka teiste erinevuste alustel.

„Kui tegeleme rohkemate erinevustega kui ainult sooline, siis võib-olla tekibki individuaalne lähenemine,“ rääkis Nigesen.

Kasemaa hinnangul on poiste väidetav nõrgem keskendumisvõime suurel määral sotsiaalselt õpitud.

„Miks on raske uskuda, et me oleme need asjad oma lastele külge õpetanud, on see, et me ei märka seda. Me oleme ise sotsialiseeritud teatud reeglite järgi,“ rääkis Kasemaa

Kasemaa arvates aitaks olukorra parandamisele kaasa eelarvamuste kaotamine, ehk ei tohi eeldada, et poisid ei saa hakkama, sest nad on poisid ja nad ei suudagi keskenduda.

Nii Kasemaa kui Nigesen leiavad, et n-ö positiivse diskrimineerimise rakendamine koolides on olnud tavaline, kuid pigem varjatud praktika.

„Traditsiooniliselt on seda väga paljudes kohtades alati tehtud, sest muidu poleks meil peaaegu üldse poisse kõrgkoolides,“ ütles Nigesen.

Kasemaa sõnul võib samuti oletada, et tegelikult on mingisuguseid erisusi rakendatud ka varem.

„See on võib-olla esimene katse seda sama asja, mida on varjatult tehtud, n-ö ametlikuks muuta,“ sõnas Kasemaa.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: