RAND-i mõttekoja analüütik ja NATO idatiiva nõrkuse esile toonud raporti kaasautor David A. Shlapak ütles Skype vahendusel riigikogu avalikul julgeolekuteemalisel arutelul "Kas ja kuidas on Eesti kaitstav?", et esimene lahendus tänasele probleemile on selle tõsidust tunnistada.

Teise sammuna tuleks tema hinnangul NATO idatiival olevaid julgeolekualaseid kitsaskohti paremini kommunikeerida, mille tulemusena võiksid liitlasjõud ja allianss tervikuna Baltikumi regiooni rohkem investeerida. Seda nii rahaliselt kui ka kaitsejõudude ja lahingvarustuse näol.

Shlapaki sõnul seisab NATO praegu silmitsi kolme strateegilise lahendusega, millest ühegi väljavaade pole väga hea. "Kui NATO midagi ei tee, vaid lepib Venemaa vallutusega, siis oleks halvimal juhul tagajärjeks NATO kollaps," sõnas Shlapak.

Teise lahendusena näeb analüütik Baltikumi tagasi vallutamist, kuid see nõuaks ohtralt inimelusid ja hävitaks okupeeritud alade taristu ja halvimal juhul vallandaks tuumasõja. "Kolmas n-ö külma sõja strateegia põhineks tuumaheidutusel ja eeldaks, et Venemaa tõmbub selles valguses tagasi," märkis Shlapak.

Maigre: probleemi tõstatamine on tänuväärne

Eesti presidendi julgeolekunõuniku Merle Maigre hinnangul on tänuväärne, et NATO idatiiva haavatavust käsitlev diskussioon üldse tõstati. "Eesti avalikkus peab aga mõistma, et tegemist pole hirmutamisega, vaid vastupidi - see, et Washingtonis meie regiooni julgeolekust räägitakse, on tänuväärne," ütles Maigre.

Samas nentis presidendi nõunik, et Rand-i raport on üks paljudest. "Erinevad mõttekojad on alates 2014. aastast järjest andnud soovitusi, kuidas NATO peaks meie piirkonda kaitsma. Pärast Krimmi teistkordset üllatust on lõpuks meile piisavalt tähelepanu hakanud pöörama nii NATO kui USA," sõnas Maigre.

Ka Reformierakonna saadik ja väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross tõdes, et Balti riikide julgeoleku olukord on kardinaalselt muutunud.

"Peavoolu mõttekojad ja Pentagon reaalselt plaanivad täna Baltikumi kaitset ja see on juba näitaja," leidis Kross, kes liitus Maigrega ning rõhutas, et pigem peaks raport Eesti elanikke pigem rahustama kuivõrd hirmutama.

"Venemaa vastased on Lääs, NATO ja USA. Seejuures on Kremli eesmärk vahendeid valimata muuta kehtivat julgeolekuolukorda," nentis Kross, kelle hinnangul käib praegu võidujooks selle nimel, kas suudame oma heidutuse viia piisavale tasemele enne kui on liiga hilja.

Kert: USA võiks relvastada Eesti kaitseväge

Riigikaitsekomisjoni liige Kindralleitnant erus Johannes Kert märkis, et Rand-i raporti arutluse osa on väga teoreetiline. "Võib-olla on ameeriklased oma varasemate kogemuste vangid ega oska näha kõiki detaile, mida Baltikumi kaitsel arvesse võtta," arutles Kert.

Tema hinnangul pole Rand üllatusrünnaku stsenaariumi korral arvesse võtnud NATO eelhoiatussüsteemi tegelikku võimekust ega radarite ja satelliitide abil teostatava tehnilise luure võimekust. "Kui me mitte midagi ei tea, siis võiks see realistlik tunduda, et kaitseliit peab suvepäevasid, läheb 60 tundi ja naabrimees on meil külas," nentis Kert.

"Hea nõu ameeriklastele, mida baltlaste kaitsmisega ette võtta: kindlasti tervitame NATO vägesid, kes on siin rotatsiooniga. Samas on vaja siia ka eelpositsioneeritud ladusid ja merelaevastikku Balti mere kommunikatsioonide kaitseks," rõhutas endine kaitseväe juhataja.

Tema hinnangul oleks Eestile vaja, et ameeriklased relvastaksid Balti riike sama moodi nagu nad NATO algusaegadel relvastasid Taani, Norra, osaliselt Prantsusmaa relvajõudusid.

"Meie kaitseväe ülesehitamine oleks lihtsam ja kiirem, kui me ei peaks ise ostma kogu seda varustust ja relvastust, vaid saaksime seda liitlastelt mitte ainult Eesti, vaid kogu NATO julgeolekuolukorra lahendamiseks regioonis," selgitas Kert.

Tema hinnangul aitaks taoline lahendus kõige paremini edasi Eesti kaitsevõimekust ning vähendaks samal ajal ka poliitilist hirmu eskalatsiooni osas, mis võiks kaasneda suuremate NATO üksuste alalise paiknemisega.

Mihkelson: raportid peavad näitama olukorra tõsidust

Isamaa ja Res Publica liidu saadiku Marko Mihkelson nentis samuti, et Randi raport on vaid üks paljudest. "On neidki raporteid, mis ütlevad, et heidutusmäära tõstmine või liitlaste kohalolek NATO idapiiril hoopis suurendab julgeolekuohtu," märkis Mihkelson.

Samas rõhutas riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, et Eesti seisukohalt on Venemaa oht nii meie omariiklusele kui ka alliansile tervikuna. Seejuures on Baltikum NATO-ahela üks haavatavamaid lülisid.

"Meie soov on, et mõttekojad töötaksid selles suunas, et poliitiline otsus otsus oleks taoline, mida meil riigi kaitseks vaja on," ütles Mihkelson.

Ta lisas, et tema juhtitav komisjon kirjutab praegu oma raportit, mille aluseks on kaitseuuringute keskuse analüüs. Mihkelsoni sõnul saab uuringu täisversiooni lugeda märtsi lõpus, kuid juba veebruari lõpus on võimalik tutvuda uuringu eelraportiga.

"Loodetavasti tõuseb NATO kohalolek kompaniilt vähemalt pataljonile, kuid seejuures peab suurenema ka Euroopa komponent," toonitas Mihkelson.

Kogu arutelu on järelevaadatav siit: