"Välisilm": sõda Süürias on tekitanud uusi olukordi ka NATO jaoks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Mujahed Abul Joud/AFP/Scanpix

Sõda Süürias tähendab tuliseid vaidlusi pagulasteemal, kuid ka uusi olukordi NATO jaoks, kelles Eestis nähakse oma peamist kaitsjat.

Neljapäeva hilisõhtul sõlmiti Münchenis vaherahulepe, mis nägi ette, et vaenutegevus lõpetatakse nädala jooksul. Venemaa ja USA kokkulepe, millesse oli kaasatud 17 riiki ja organisatsiooni, ei kehti juba praegu, sest abi ei saa hädasolevatesse piirkondadesse kuidagi toimetada. Vaenutegevuse lõpetamiseks on aega vähem kui viis päeva ja Venemaa on suurendanud õhulööke Aleppo, Damaskuse ja Raqqa lähedal.

Aleppo tagasivallutamisega saaks Süüria keskvõim endale kontrolli riigi lääneosa üle. Kuigi Süüria keskvõim väidab, et edusammude taga on tema sõdurid ja Venemaa õhurünnakud, siis pilt on tegelikult palju kirjum. Iraagi šiiitide ja Liibanoni rühmitused, peamiselt Hezbollah Iraani nõunike juhtimisel on suutnud maa-alasid hõivata. Nende vastas on eri mässuliste rühmitused, mida rahastavad ja toetavad USA, Türgi, Saudi Araabia ja Katar. Sunniidid ja šiiidid peavad Aleppo lähistel vihast võitlust Lähis-Ida regiooni ülemvõimu nimel. Müncheni vaenutegevuse seiskamisse pole erilist usku kellelgi.

"Peame aru saama, et näeme peagi enklaave nagu Alawistan, Süüria Kurdistan, Süüria Gurjistan. Nad võivad teha koostööd või võidelda. Peamine probleem on, et sunniitide küsimust, kui ISIS-t ei võideta, ei lahendata Süürias ja Lähis-Idas," nentis Iisraeli kaitseminister Moshe Yaalon.

Intensiivistunud õhurünnakute ajal ongi küsimus see, kui palju suudavad süüria keskvõimule lojaalsed üksused ja rühmitused alasid tagasi vallutada enne, kui vaenutegevuse lõppemine peaks kehtima hakkama.

Vene analüütikud toovad välja, et eelmisel aastal Minskis saavutatud rahuleppe kehtimahakkamise järel kulus veel kuus päeva Debaltseve vallutamiseks - seega ei tasuks Sergei Lavrovi allkirja Münchenis väga tõsiselt võtta.

Pühapäeval rõhutas Barack Obama telefonikõnes Vladimir Putiniga, et õhurünnakuid on vaja tagasi hoida ning humanitaarabi on vaja aidata kohale viia. Kuna aga Moskva väitel ei hõlma Münchenis kokkulepitu õhulöökide peatamist, siis ilmselt kõlas sõnumi see osa kurtidele kõrvadele.

Kremli teatel jätkatakse ISIS-e ja teiste terrorirorganisatsioonide pommitamist, kellest osa on lääneriikide nimekirjas mõõdukad mässulised. Probleem on aga selles, et osa mõõdukatest mässulistest võitleb koos al-Nusra Rindega, kes on aga lääneriikide halva organisatsiooni nimekirjas igati legitiimne pommitamise sihtmärk.

"Seis on sama, mis aasta tagasi. Ütlesin seda enam kui aasta tagasi parlamendis, et on üks mees siin maamunal, kes suudab Süüria kodusõja lõpetada telefonikõnega ja see on Putin," lausus Suurbritannia välisminister Philip Hammond.

Samal ajal pommitab Türgi üle piiri rakettidega Süüria kurde, sest üha enam muutub tõenäolisemaks Ankara suurim hirm, et kurdid võiksid omale de facto riigi luua, nagu seda on suudetud teha Iraagis.

Kuna ISIS on sattunud süürlaste ja venelaste ägeda löögi alla, siis ei suudeta Süüria kurdidele vastu hakata. Kurdid lükkasid tagasi Ankara nõudmise, et Aleppost põhjapoole jäävatelt aladelt peavad nad tagasi tõmbuma. Damaskus väidab aga, et Türgi õhulöögid aitavad hoopis mässulisi ning lisaks olevat Ankara saatnud üle piiri 100 võitlejat, kelle seas on ka türgi sõdureid, raskerelvadega varustatud väikestes kastiautodes.

Sõdurite saatmist eitanud peaminister Davutoglu hoiatas, et valitsusvastaste mässuliste käes olevat Azazi linna kurdidel vallutada ei lasta. Sama linna sihivad ka Süüria valitsusväed.

"Nad võivad öelda, et nad ei lahku, kuid see ei tähenda midagi. Nad juba pidid taanduma ja olid sunnitud lahkuma Azazi ümbrusest. Kui nad taas lähenevad linnale, siis saavad karmi vastuse. Me ei luba Azazil langeda. Maailm peab seda teadma. Õhuväebaasi ei lase me kasutada Türgi või mõõduka opositsiooni vastu. Kui nad ei lahku, siis muudame baasi kasutuskõlbmatuks. Ütlesin nii ka USA asepresidendile," rõhutas Davutoglu.

Türgi kaks NATO liitlast USA ja Prantsusmaa on kutsunud Ankarat lõpetama kurdide pommitamist, kuid oma hirmuga vastamisi olev Ankara ei ole sellest väljagi teinud. Veelgi enam, juba mitu kuud käib Türgi idaosas, kurdidega asustatud aladel kurdi PKK võitlejate jahtimine, millega seoses on kehtestatud ka liikumiskeeld suuremates linnades. Türgi on varasemalt saatnud sõjaväe Iraagi põhjaossa kurdidega võitlema, seega pole Süüriasse seiklemaminek iseenesest midagi uut. Seda enam, et võrreldes Iraagi keskvõimuga pole Süürias põhjapoolsetel aladel seda olemaski.

Seega on üks autoritaarsemaks muutuv NATO riik võitluses kurdidega nii enda riigis kui Süürias ning teiste liikmesriikide sõnum on vaid üleskutse pommitamist vähendada. Olemuslikum probleem ongi aga autoritaarse riigi püsimine liidus, mis justkui peaks ühiseid väärtusi jagama ja inimõiguste eest seisma.

Oma huvid on mängus ka Saudi Araabial, mis on kinnitanud õhulennukite saatmist Türki, kuid seni ei olevat väidetavalt mingeid Saudi maavägesid või eriüksusi Süüriasse võitlema saadetud.

Juhul, kui USA juhitud koalitsioon otsustab saata maavägesid Süüriasse, siis on Saudi Araabia kuningriik valmis osalema eriüksustega nendes vägedes," märkis Saudi Araabia välisminister Adel al-Jubeir.

Samas valmistub Riyadh Lähis-Ida suurimaks sõjalisteks õppusteks Põhja Kõu, kus osaleb 20 Araabia ja moslemi riiki ja kus harjutatakse maa-, mere- ja õhuväe koostööd. Venemaa peaminister Dmitri Medvedev hoiatas maavägede kasutamise eest.

"Ärge proovige kedagi hirmutada. Kokkuleppeid peaks saavutama samamoodi nagu Kerry vestlused Lavroviga, selle asemel, et öelda, et kui midagi läheb valesti, korraldavad araabiariigid ja USA maavägede operatsiooni. Vastasin sellele küsimusele alles hiljuti. Kuid rõhutan, et mitte keegi ei ole huvitatud uuest sõjast ning maavägede kasutamine tähendab täieulatuslikku ja pikka sõda. Peame seda meeles hoidma," rääkis Medvedev.

Pingete kruvimist Lähis-Idas või mujal on Moskva varemgi kasutanud oma teiste eesmärkide saavutamiseks ning seetõttu tasuks hoolikamalt jälgida ka meie piiri lähedal alanud Vene vägede õppuseid.

Võitlus Aleppo ümber on juba sundinud kodust lahkuma üle 50 000 inimese, kellest paljud loodavad Türgi piirile jõudes rahulikumat päeva kogeda. Nad ei saa aga naaberriiki sisse, sest Ankara on ju lubanud Euroopa Liidule, et põgenikke hoitakse kinni.

Kui võitlus muutub veelgi ägedamaks, siis tuleb põgenikke veelgi rohkem ja eelmisel aastal nendega hädas olnud Euroopa riikidel on põhjust Schengenis kasutada erakorralist õigust piire kontrollida.

See aga viib ühe Euroopa Liidu põhiolemuse - vaba liikumise - ajutise kadumiseni. NATO kindraleid üllatas poliitiliste juhtide käsk saata laevu Vahemerele, et hakata haldama põgenikevoolu Euroopasse ja sihtima smugeldajaid. Mis tekitab küsimusi, kas siis Frontexi ja Euroopa Liidu vastavasisulised pingutusi peetakse sisutuks ning kas NATO sõjalaevade manöövrite taga on tegelikult soov olla valmis sekkuma Süürias toimuvasse.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: