Juubilar KUMU numbrites: külastajad, piletimüük, kassahitid ({{commentsTotal}})

Merike Estna.
Merike Estna. "Ma olen siin ainult selleks, et sind peita". Akrüülvärv puuvillal, installatsioon 300cm kõrge x 16m pikk / kardin 300cm kõrge x 30m pikk. KUMU kunstimuuseum, Tallinn, 2014 Autor/allikas: Anu Vahtra

KUMU sai sel nädalal 10-aastaseks. Selle ajaga on külastajaid kogunenud rohkem kui Eestis elanikke ehk üle 1,5 miljoni. KUMU on suur masinavärk, mille eelarve balansseerimise põhiline allikas ongi piletitulu ehk külastajad.

2006. aasta 17. veebruaril, pärast aastaid kestnud vaidlusi, avati viimaks Kadrioru servas KUMU. Oodatult võõrustas KUMU enim külalisi just oma sünniaastal – üle 228 000, neist piletiostjaid oli üle 186 000. Esimesed aastad olidki publikuarvult rekordilised – hoone oli uus ning uudistamas käidi nii arhitektuuri kui näitusi.

Viimastel aastatel on külastatavus siin- ja sealpool 130 000 piiri kõikunud. Piletiga külastajaid on aastas 80 000 ringis. Publiku hulka loetakse kõik, kes käinud erinevatel üritustel, osalevad haridusprogrammis, külastavad raamatukogu või fonde jms.

Publikumagnetid

Kuivõrd KUMU vahetuvatele näitustele eraldi pileteid ei müü, vaid külastajad saavad soetada kogu maja pileti, siis täpsemat statistikat konkreetsete näituste külastatavuse kohta võtta pole, ent piletimüügitõus mingite näituste ajal on piisavalt indikatiivne siiski.

Viimaste aastate publikurohkemad näitused on KUMU-l ette näidata pigem viimastest aastatest: „Pidu sinus eneses. Art déco mood Aleksandr Vassiljevi kogust“ (2014, 44 000 külastajat); Mood ja külm sõda (2012, 34 000 külastajat; „John Constable. Victoria & Alberti muuseumi kogudest“ (2010, 28 000 külastajat), „Hilma af Klint. Abstraktse kunsti pioneer“ (2015, 23 000 külastajat).

Ehkki muuseum on kultuuriasutus nagu teatergi, kes peab kunsti tegema etteantud eelarve tingimustes, milleks vahel on vaja piletimüügitulu nimel sisuga kompromissile minna, väidetakse KUMU-st, et nemad n-ö kassatükke puhtmajanduslikel põhjustel siiski ette ei võta.

„Muuseumi prioriteedid ei saa olla puhtmajanduslikud, eelkõige on meil kohustus kultuuri ees, nii rahvuskultuuri hoidjana kui rahvusvaheliste näituste kaudu teiste maade kultuuri tutvustaja,“ selgitas KUMU peadirektor Sirje Helme.

Muuseumis käivad kohalikud

Välismaalastest üksikturistide üle KUMU arvestust ei pea. Turismifirmade kaudu tulnud turistide osakaal külastajatest on umbes 5%, seega eeskätt tunnevad KUMU kunstikogude vastu huvi ikka kohalikud elanikud.

Põhilised välisturistid tulevad Soomest, Venemaalt, Lätist, Leedust ja Saksamaalt.

Kasvu külastajatearvus tõi korraks ka 2008. aasta, mil KUMU pälvis Euroopa aasta muuseumi(EMYA) tiitli. Sellele järgnes väike langus, kuid huvi kasvas taas Euroopa kultuuripealinna aastal 2011.

Nagu ikka, külastatakse muuseumi enam kõrghooajal – kevad-suvel, talvekuudel on vaiksem.

Mis maksab üks näitus

Näituste hinnad erinevad suuresti, alates näiteks 2000 eurost kuni enam kui 100 000-ni. Tänavusse aastasse plaanitud kõige kallima näituse eelarve on 99 246 eurot.

Rahvusvaheliste näituste hinna kujundavad näituse honorar, mille määrab näituse omanik ehk muuseum, mille kogudest see pärineb, transpordikulud, kindlustus, juhul kui ei saa kasutada riiklikku kindlustust. Lisanduvad veel kohapealsed kulud: näituse installatsioon, partnerite sõit ja ööbimine, reklaam, tooted, haridusprogrammid, näituse kujundus jne.

10 aasta jooksul üks loobumine

Ehkki näitust korraldada on kallis, iseäranis kui see välismaalt sisse osta, on KUMU-l näitusest loobuda tulnud vaid ühel korral, päris avamise alguses. Siiski ei mänginud rolli üksnes näituse maksumus, vaid otsuse langetamisel oli ka teisi argumente ning lähtuda tuli mõistlikkuse määrast.

„Kindlasti võime öelda, et nn. pärleid raha tõttu pole näitamata jäänud. Piletitulu ei kata üldreeglina kallite näituste kulutusi, kuid siiani oleme suutnud planeeritud kulud katta,“ kinnitas ERR.ee-le KUMU peadirektor Sirje Helme.

„Näituse kasumlikkus ei saa väljenduda rahaliselt, on lühiajalised tulud ja pikaajaline kasu. Mõni näitus, mis rahaliselt ei ole olnud edukas, on meile see-eest toonud rahvusvahelises muuseumiilmas kasu juba ainult seetõttu, et üks või teine kunstnik on siin esil olnud. Muuseumi CV-le on see ülioluline ja muuseumidevahelises kommunikatsioonis vältimatu, sest usaldust toodab ainult korraldatud näituste tase ja professionaalsus,“ selgitas Helme.

Kogu vajab täiendamist

Iga muuseum vajab lisaks olemasolevate tööde eksponeerimisele ka pidevat kogu täiendamist. KUMU eraldi kunstioste ei plaani, eelarve tehakse kogu Eesti Kunstimuuseumi (EKM) peale, teiste muuseumidega ühiselt.

Uusi taieseid soetatakse kultuurkapitali toel, kuhu tehakse taotlusi kvartaalselt. EKM taotleb igas kvartalis Eesti kaasaegse kunsti teoste soetamiseks 13 400 eurot, aasta peale kokku 53 600 eurot. Lisaks on eelarves rida kunstipärandi ostudeks. Viimastel aastatel on see olnud alla 13 000 aastas.

Ajaga peab kaasas käima

Muuseum ei ole juba ammu üksnes muuseum eksponaatide esitlemise mõttes. Üha enam on muuseumid muutunud ka teadus- ja arendustööd edendavateks asutusteks – see osa, mis välja eriti ei paista, ent milleta kuidagi ei saa.

KUMU hariduskeskuses käib töö lisaks lastega veel ka puuetega inimestega. Kuna haridustegevuse eelarve tuleb ainult omatulust, planeeritakse eelarve nii, et otsesed tegevuskulud oleksid omatulust kaetud. Näiteks tänavune hariduskeskuse eelarve on 120 420 eurot.

Lisaks piletimüügile aitab omatulu kasvatada ka ruumide väljaüürimine ürituste korraldamiseks, kataloogide müük. Möödunud aastal teenis KUMU omavahenditena kokku 679 558 eurot, sellest piletimüük andis 369 350 eurot.

Üks oluline arendus on digiäppi loomine muuseumile, mille prototüüpi on külastajatel võimalik juba veebruaris ja märtsis katsetada.

Populaarseimad näitused:

„Pidu sinus eneses. Art déco mood Aleksandr Vassiljevi kogust“ (2014, 44 000 külastajat)
Mood ja külm sõda (2012, 34 000 külastajat)
„John Constable. Victoria & Alberti muuseumi kogudest“ (2010, 28 000 külastajat)
„Hilma af Klint. Abstraktse kunsti pioneer“ (2015, 23 000)

Külastajate arv ja müüdud piletite arv aastate lõikes

 

 



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: