Tulirelvadega äritsenud mehed said kokkuleppel prokuratuuriga karmid karistused ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Konfiskeeritud tulirelvad
Konfiskeeritud tulirelvad Autor/allikas: Andrew Burton/AFP/Scanpix

Harju maakohus kinnitas täna karistuslepped, mille järgi tulirelvadega äritsenud mehed said vastavalt riigiprokuratuuriga sõlmitud kokkuleppele pikad vanglakaristused.

Kohus karistas Juri Krongauzi (47) kaheksa aasta ja kahe kuu pikkuse, Sergei Stroikot (58) seitsme aasta ja kahe kuu pikkuse, Vladimir Vahruševit (52) kuue aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistusega. Koos eelmistega kohtu all olnud Sergei Stasevitš (53) sai tinigmisi viieaastase vangistuse viieaastase katseajaga.

Ühtlasi mõistis kohus meestelt välja tuhandeid eurosid ekspertiisi- ja menetluskulusid ning konfikseeris neilt leitud tulirelvad.

Riigiprokuratuur süüdistas Krongauzi, Stroikot ja Vahruševit tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ja nende oluliste osade ebaseaduslikus käitlemises ning Krongauzi, Vahruševit ja Stasevitšit tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ning nooremale Sergeile pannakse süüks veel lõhkeseadeldise oluliste osade ja lõhkeaine ebaseaduslikku käitlemist.

Süüdistuse kohaselt käitlesid mehed suures koguses tulirelvi, nende olulisi osi ja laskemoona ning kuigi enamasti oli tegemist deaktiveeritud või mittekomplektsete relvadega, siis muutsid mehed need taas kasutuskõlbulikuks ja müüsid edasi.

Süüdistus märkis, et vajadusel valmistasid mehed uue relvaraua, parandasid relvaluku või panid mitme relva osadest kokku töökorras relva.

Uurimine tuvastas, et meeste kätte jõudnud tulirelvi oli ligi 20 ning sealhulgas automaadid, püstolkuulipildujad, püstolid, vintpüssid ja jahirelvad.

Süüdistuse kohaselt müüdi kolm töökorda seatud tulirelva 2014. aastal Venemaale, nende seas automaat AKS-74U, püstolkuulipilduja Skorpion VZ61 ja üks vintpüss.

Kaks püstolit saadi kätte Eesti-Vene piiril ning ülejäänud relvad võttis kaitsepolitsei ära läbiotsimiste käigus.

Lisaks tulirelvadele leidsid kaitsepolitseinikud läbiotsimistel üle 1000 padruni, millest suurem osa on piiratud tsiviilkäibega või tsiviilkäibes üldse keelatud.

Samuti leidsid kaitsepolitseinikud granaadisütikuid, kapseldetonaatoreid, süütenööri, lõhkeainet, 10 kasutuskõlbmatut kahurimürsku ja muid keelatud esemeid ning hulgaliselt relvaosi ehk relvaraudu, relvalukke ja muud, mida süüdistatavad kasutasid nö varuosadena deaktiveeritud tulirelvade laskekõlbulikuks taastamisel.

Kaitsepolitsei pidas Juri, Vladimiri ja mõlemad Sergeid kuritegudes kahtlustatavatena kinni eelmise aasta jaanuari lõpus ja veebruari alguses ning neist kolm on jätkuvalt vahi all.

"Ohtlike relvade taastamine ja nende ebaseaduslik tsiviilkäibesse müümine on tõsine kuritegu, millel võivad paraku olla väga rasked tagajärjed," ütles uurimist juhtinud riigiprokurör Laura Vaik.

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Eerik Heldna sõnul on laskekõlbulikuks muudetud tulirelvadest huvitatud ka terroristlikud grupeeringud.

"Maailmapraktikast on paraku näiteid, kus neid ebaseaduslikke relvi kasutavad terroristlikud ühendused. Peame Eestis hoolitsema selle eest, et illegaalsed relvad oleksid võimalikult raskelt kättesaadavad," kinnitas Heldna.

Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: