Galerii: maailma kõige kallimal mündil on ajaloomuuseumis 24-tunnine valve
Ajaloomuuseumis esitleti täna esimest Ameerika Ühendriikides vermitud dollarit, mis müüdi 2013. aasta oksjonil rohkem kui 10 miljoni USA dollari eest ja püstitas hinna maailmarekordi. Mündi kahepäevase eksponeerimise ajaks on muuseum tugevdanud ka oma turvanõudeid.
Eesti Mündiäri juhataja Monika Kitsing turvanõuetest täpsemalt rääkida ei saanud, kuid ütles, et mündi riigist riiki transportimiseks on määratud eraldi autod, eraldi inimesed ja politseieskordid. Samuti on muuseum teinud mündi näitamiseks teatavaid ümberkorraldusi.
"Meil on eraldi 24-tunnine valve sellele tellitud, tavaliselt muuseumis ei ole nii tugevaid nõudeid," sõnas Kitsing.
Kitsingu sõnul algas mündi Eestisse toomise protsess juba 2013. aastal, kui Ameerika ärimees Bruce Morland selle endale ostis. Alates sellest ajast on temaga üritatud ka suhelda, et ta selle mündi muuseumile laenaks.
"See otsus mündi laenamiseks tuli temalt kiiresti, aga miks see aastaid aega on võtnud, et see münt ka siia ja teistesse riikidesse jõuaks, võttis sellepärast aega, et oli vaja kokku leppida kõik need turvanõuded ja kõik need muuseumid ning sellepärast on see peaaegu kolm aastat aega võtnud," rääkis Kitsing.
Ajaloolase Ivar Leimuse sõnul pole konkreetne münt eriline ainult seetõttu, et see on Ameerika Ühendriikide esimene münt.
"Münt pole lihtsalt rahatükk. Ta on esiteks ajaloolise väärtusega, teiseks on ta suure emotsionaalse väärtusega, kui on tegemist ühe riigi sünniga," selgitas Leimus.
Leimuse sõnul on mündi hind kujunenud nii kõrgeks kolme asjaolu tulemusena.
"Esiteks asja haruldus, tema mitte ainult numismaatiline, vaid ka emotsionaalne väärtus. Teiseks, temast huvitatud inimeste hulk. Ameerikas on praegu juba 450 miljonit inimest, numismaatikud moodustavad väga pisikese, kuid väga tähelepanuväärse osa elanikkonnast, Ameerikas on neid ikka kümned tuhandeid. Ühesõnaga see inimeste hulk, kellele see münt korda läheb, on väga suur. Kolmandaks muidugi nende inimeste ostuvõime, mis kahtlemata on suurem kui mõnes teises riigis," rääkis Leimus.
Leimuse sõnul käibis enne Ühendriikide raha igasugust pudi-padi.
"Kõige tähtsamad olid seal Hispaania peesod, mida kutsuti Hispaania dollariteks ja nende eeskujul hakati tegema Ameerika hõbedollareid. See on nendest üks kõige esimesi eksemplare üldse, sest need münditemplid, millega ta on vermitud, on veel ilma kriimudeta, võimalik, et seda münti on pärast ka veidi järgi aidatud või neid templeid järgi aidatud," selgitas Leimus.
Esimesed 1758 USA hõbedollarit vermiti ühe päeva jooksul, 15. oktoobril 1794. aastal käsitsikeeratava pressiga Philadelphia Rahapajas. Tänaseks on nendest säilinud üksnes 134 eksemplari.
Peale mündi näeb näitusel ka USA Iseseisvusdeklaratsiooni esimese tiraaži plakatit – ühte nendest plakatitest, mis trükiti 1776. aastal Iseseisvusdeklaratsiooni originaalist ning levitati rahvale tutvumiseks üle kogu riigi. Näitusel eksponeeriva Bostoni plakati väärtus on neli miljonit dollarit. Samuti eksponeeritakse näitusel USA ajaloolisi kuld- ja hõbedollareid.
Münti näidatakse kokku kaheksas Euroopa pealinnas – rändnäitus alustab ringkäiku veebruaris Prahast ning liigub edasi, peatudes vaid paariks päevaks Varssavis, Tallinnas, Helsingis, Stockholmis, Oslos, Dublinis ja Londonis. Tallinnas peatub näitus kaks päeva: 22. ja 23. veebruaril.
Näitusele sissepääs on tasuta, kuid korraldajad soovitavad huvilistel võimalusel näitusele eelnevalt registreeruda aadressil www.flowinghair.ee.