Varro Vooglaid: Eestis puudub kõrgeimal võimukandjal võimalus oma võimu teostada ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

SAPTK-i juhi Varro Vooglaiu hinnangul on Eesti poliitikud mitme olulise seaduse vastuvõtmisega sõitnud üle rahva tahtest, mistõttu tema arvates näitab Eesti demokraatliku süsteemi mitte toimimist, kuna sisuliselt on võetud kõrgeimalt võimukandjalt võimalus poliitikat mõjutada.

Sihtasutus Perekonna ja Traditsioonide kaitseks (SAPTK) tellis küsitluse, mille raames uuriti Eesti kodanike arvamust otsedemokraatia taastamise kohta. Sihtasutuse eestvedaja Varro Vooglaid tõdes saates "Terevisioon", et uuringutulemused olid üle ootuste ühesuunalised.

"Me tegelikult eeldasime, et suurem osa valimisealistest Eesti kodanikest arvab, et rahval võiks olla õigus teatud otsused oma kätte võtta, kui nad seda õigeks peavad. Eriti pidades silmas, et rahvas on kõrgeim võimukandja," rääkis Vooglaid.

Tema sõnul näitas uuringutulemus, et 82 protsenti valimisealistest kodanikest soovib taastada kodanike õigust algatada rahvahääletus. Seejuures leidsid kolmveerand vastanutest, et kodanikele pole antud piisaval määral võimalusi osaleda poliitiliste otsuste langetamisel.

Vooglaiu väitel ajendas neid uuringut tellima ühelt poolt ajalooline kontekst, sest näiteks 1920. aastal vastuvõetud Eesti esimeses põhiseaduses oli antud rahvale väga selged kontrollimehhanismid esindusdemokraatia üle.

Poliitikud peavad kandma vastutust

"Teine aspekt on muidugi see, et väga paljud inimesed panevad viimastel aastatel tähele, et paljud poliitikud ei taha kuulata, mida rahvas arvab asjadest ja millised on rahva tõekspidamised. Sellises olukorras on väga oluline, et poliitikud hakkasid tundma mingit vastutust," toonitas Vooglaid.

SAPTK-i juhi arvates ei pea näiteid poliitikute suletud kõrvadest kaugelt otsima. "Meie ise oleme lähemalt puutunud kokku kooseluseaduse teemalise võitlusega, kus on üks uuring teise järel kinnitanud, et rahva enamus ei poolda selle seaduse läbisurumist, kuid ometigi poliitikud ütlevad, et me ei peagi kuulama, mida rahva enamus arvab," leidis Vooglaid.

Samuti tõi ta näiteks Ungari, kus peaminister Viktor Orban pani rahvahääletusele Euroopa Komisjoni poolt loodud kvoodimehhanismi, mille raames peaksid EL-i liikmesriigid näitama üles solidaarsust ning jagama oma vahel rändesurvet.

"Neid küsimusi on tegelikult õige mitmeid, mida tasuks küsida ka rahva käest," märkis Vooglaid.

Kõrgeimal võimukandjal puudub võim

SAPTK-i juhi sõnul ei saa eeldada, et Eestis on toimiv demokraatlik süsteem. "Mina isiklikult väidan, et meil ei ole toimivat demokraatia süsteemi, kuna demokraatia oma algses tähenduses tähendab rahvavõimu ehk rahva võimalust langetada vähemalt olulisi otsuseid ja vähem olulised küsimused lasta siis valitud esindajatel otsustada," selgitas Vooglaid.

Tema sõnul pole tänases Eesti riigis rahval võimalust ise langetada otsuseid, kui nad seda õigeks peavad. "Meile ei piisa sellest, et meile räägitakse kui demokraatlik Eesti on. Me peame ikkagi vaatama, millised on need kriteeriumid, millele peaks üks demokraatlik riik vastama," möönis Vooglaid.

SAPTK-i juht väitis, et kui rahvale ei ole antud võimalust kaasa rääkida ja ise otsustada, siis ei saa rahvast kõrgeimaks võimukandjaks lugeda. "Ma ei ütle, et pidevalt peaks korraldama rahvahääletusi, sest kui rahvaesindajad tunnevad, et nad reaalselt kannavad vastutust ja rahvas saab võtta otsustuse enda kätte, siis nad lähtuvad rahva tahtest ja ei hakka sellest üle sõitma," leidis Vooglaid.

"Aga kui seda võimalust pole üldse, siis pole põhjust arvestada rahvaga. Seega selle võimaluse olemasolu on oluline," lisas SAPTK-i juht.

2015. aasta märtsis Õhtulehele antud intervjuus leidis Varro Vooglaid, et demokraatia valitsemisvormina on rajatud vildakatele alustele ja Eestit võiks valitseda hoopis aristokraatlik valitsus.

„Kui me vaatame demokraatiat, siis see on rajatud täiesti vildakatele alustele. Isegi laps saab aru, et nii ei saa ühiskond toimida. Demokraatia lähtub inimeste võrdsuse ideest, mis on illusioon, sellist asja ei ole olemas,“ ütles Vooglaid toona.

Tema hinnangul võiks Eestis „olla parimate valitsus ehk aristokraatia“.

„Seadusi teeksid kõige väärikamad, ausamad, intellektuaalselt võimekamad inimesed, kes oma loomu poolest on kutsutud olema valitsejad.“

Toimetaja: Allan Rajavee, Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: