Rootsis hakkas kehtima seadus, millega kohustatakse omavalitsusi pagulasi vastu võtma ({{commentsTotal}})

Põgenikest lapsed Rootsi migratsiooniameti Märsta linna harukontori ees magamas, käesoleva aasta 8. jaanuar.
Põgenikest lapsed Rootsi migratsiooniameti Märsta linna harukontori ees magamas, käesoleva aasta 8. jaanuar. Autor/allikas: Jessica Gow/TT/Reuters/Scanpix

Rootsis hakkas 1. märtsist kehtima uus seadus, millega kohustatakse kohalikke omavalitsusi pagulasi vastu võtma. Seaduse kohaselt peavad omavalitsused pakkuma põgenikele elamispinna ning võimaldama neile vajalikke sotsiaalteenuseid.

Kuigi seadus võeti vastu juba eelmise aasta oktoobris, on omavalitsused tõeliselt murelikuks muutunud alles praegu. Kõige suurem häda on elamispinnaga - ligi pool omavalitsustest tunnistab, et saabujad tuleb majutada ajutistesse moodulelamutesse, vahendas Yle.

"Meil on kohutav eluruumide puudus. Meil on 300 korterit, mille saamiseks on järjekorras 1100 inimest," rääkis Bollebygdi vallavanem Anders Einarsson ajalehele Dagens Nyheter.

Dagens Nyheter saatis kõikidele valdadele küsimustiku, milles uuriti valmisolekut pagulasi majutada. Vastas 83% omavalitsusest. Ligi pool omavalitsustest tunnistas, et peab kasutama erinevaid ajutisi elamispindu, näiteks moodulelamuid.

Rahvusringhäälingu SVT varasema uuringu andmetel oli 290 valla seas majutusprobleemidega hädas lausa 250 omavalitsust.

Uus seadus tähendab lühidalt järgmist:

1. Seaduse kohaselt peavad Rootsi vallad võtma vastu inimesi, kelle varjupaigataotlusele on vastatud jaatavalt ehk kellele on antud pagulase staatus. Valitsus siiski eeldab, et suur osa pagulastest otsustab ka edaspidi ise, kus elada ning otsib endale ka iseseisvalt elukoha.

2. Rootsi valitsus prognoosib, et uue seaduse alusel majutatakse käesoleval aastal 21 700 pagulast. Seda, kui palju üks vald peab pagulasi vastu võtma, otsustavad tööturuamet ja vastavate läänide valitsused. Arvestatud on valdade elanikkonda, olukorda tööturul ja pagulaste koguarvu vallas.

3. Seaduse tõttu peavad mõned vallad võtma pagulasi vastu palju rohkem kui varem. Näiteks Stockholmi lähedal asuv Danderydi vald peab käesoleval aastal võtma vastu 128 pagulast, mis on neli korda rohkem kui eelmisel aastal.

4. Mõnd valda seadus sisuliselt ei puuduta, sest need omavalitsused on juba nagunii võtnud vastu väga palju pagulasi. Samuti kolivad pagulased nendesse piirkondadesse ka vabatahtlikult. Üheks selliseks vallaks on näiteks Stockholmi läänis asuv Södertälje. Prognooside kohaselt asub sinna sel aastal elama 1142 pagulast.

5. Uus seadus lähtub valitsusparteide ja nelja opositsioonis oleva paremtsentristliku partei omavahelisest kompromissist.

Rootsi saabus möödunud aastal 160 000 varjupaigataotlejat. Kui arvestada Rootsi rahvaarvu, siis saabub sinna ühe inimese kohta õige rohkem varjupaigataotlejaid Euroopa Liidu arvestuses. Kõige keerulisematel aegadel saabus ainuüksi lapsi nii palju, et igal nädalal oleks pidanud nende jaoks koolides avama sada uut klassikomplekti.

Möödunud aasta suvel tuli Rootsi nädalas 10 000 varjupaigataotlejat. Täna on see arv 700, sest Rootsi on karmistanud migratsioonipoliitikat ning asunud Schengeni sisepiiri kontrollima.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: