Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Anu Toots: riik kipub jääma loiuks, vaja on põhjapanevaid reforme

Tallinna ülikooli professori Anu Tootsi hinnangul püsib Eesti riik mugavustsoonis, kuid vaja oleks põhjapanevaid reforme, mis muudaksid ka paljudis teisi ühiskonna jõujooni.

ETV saade "Foorum" küsis täna, kas Eestil on piisavalt selged sihid ja kas poliitikud suudavad igapäevase võitluse kõrval ka tõeliselt suurte teemadega tegeleda.

Anu Toots rääkis saates, et tema hinnangul ei ole Eestis praegu midagi väga halvasti. Samas on asju, mis võiksid olla paremini. "Minu põhimure on võib-olla see, et riik kipub muutuma uniseks või loiuks ja see paneb mind praegu kõige rohkem muretsema," ütles ta.

Õppejõud Agu Uudelepp nõustus, et väga palju praegusel Eesti Vabariigil viga pole, kuid alati saab paremaks teha. "Kui eelmine nädal oli Eesti Vabariigi aastapäeva nädal, siis see nädal algas peale sellega, et tutvustati Riigireformi Radarit ja selle põhjal tuli välja, et tegelikult võiks meie riik ju parem olla küll. Aga probleem on selles, et pole erilist selgust, kuhu peaks minema selle reformiga, miks peaks just sinna minema, kuidas see inimesi puudutab ja lõpuks, kuidas sinna jõuda ehk kui rääkida Eesti visioonist, siis probleem paistabki olevat selles, et konkreetset arusaama, kuhu peaks Eesti riigi viima, väga täpselt veel ei ole," selgitas Uudelepp.

Toots märkis, et tema pooldaks Eestis väikeste paranduste asemel põhimõttelisi ümberkorraldusi. "See ei tähenda tõelist tormi, kus kõik ära lõhutakse, aga nagu ma ütlesin, mind häirib mugavustsoonis püsimine ja peentuunimine on tegevus, mis sellega sobitub. Nii et kindlasti on Eestil vaja väga põhjapanevaid reforme selles mõttes, et see on reform, mis muudab väga paljusid teisi ühiskonna jõujooni, parameetreid ja selliste reformide jaoks on vaja nii julgust kui ka tarkust," rääkis professor.

Uudelep kordas, et keegi ei saa täpselt aru, mis riigireform on ja see ei ole selgelt defineeritud. "Nii et selle koha pealt peenhäälestamine on selline, et häälesta kitarri nii palju kui tahad, ta ei kõla ikka nagu viiul ja sellisel juhul, kui tahta ikkagi viiulit mängida, siis oleks kaval mõelda sellele, kuidas viiul soetada," tõi ta võrdluse.

Vastates saatejuhi küsimusele, kas iga-aastane presidendi vabariigi aastapäeva kõne sõna-sõnalt tõlgendamine on normaalne, ütlesid nii Toots kui ka Uudelepp, et halvem variant oleks see, kui riigijuhtide kõned ei pälviks tähelepanu ja neis ei oleks ühtegi mõtet, mille üle arutleda.

Lauristin: Eestil on siht, kuid see tuleb üles leida

Kommenteerides riigijuhtide kõnede lõputut tõlgendamist, ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) liige Marju Lauristin, et poliitiline kultuur on selline, et presidentide kõned on alati märgilised sündmused.

Eesti pikaajalise sihi kohta ütles Lauristin, et see on Eestil kindlasti olemas, kuid see tuleb üles leida.

"Mina alustaksin põhiseadusest, hakkaks seda algusest lugema ja ega vist sissejuhatusest kaugemale ei jõuakski, sest sealt tekib juba hulk suuri küsimusi. Vastus tuleb leida küsimustele, kuidas me saavutame selle, et Eesti riik oleks kõikidele, kes siin elavad, niisugune, et tekitab veendumuse ja usu, et riik toimib järjekestvalt," arutles ta.

Vabaerakonna juht Andres Herkel nõustus, et Eesti siht on antud põhiseaduse esimeste lausetega. "Me peame jätkama, mitte ainult 100-aastaseks, vaid sealt edasi, nii et seda katkestust, mis üks kord Eesti isseisvusele sisse tuli /.../ teist korda ei tohi lasta kujuneda, sest ajalugu niisuguseid kingitusi väga tihti ei tee. Iseküsimus on see, kuidas valitsus neid sihte sõnastab ja nende suunas läheb," rääkis ta.

"Kõnede kohta ma ütleksin nii, et presidendi asi on kindlasti vabariigi aastapäeva puhul mingeid sihiseadeid markeerida - kus me oleme, kust oleme tulnud, kuhu läheme, millised on probleemid meie ümber -, aga valitsusjuhilt ootaks rohkem tegusid," lisas Herkel.

Keskerakonna liige Jaanus Karilaid märkis, et poliitika mõte on võimalikult hea elu korraldamine, kuid ei presidendi ega ka peaministri vabariigi aastapäeva kõned tema sõnul ühiskonda ei kõnetanud. 

"Presidendi suhtes ma olen leebem, ta on lahkuv president, ta keskendus oma kõnes rohkem sallivusele ja pagulaste toomisele, mis on temast arusaadav. Aga ta ei puudutanud neid ühiskonna valupunkte, mis on kirjas meie inimarengu aruandes, mis on meie teadlaste poolt kirja pandud, mis puudutab eelkõige meie kiratsevat majandust," rääkis ta.

Peaminister Taavi Rõivase kõne suhtes oli Karilaid märksa kriitilisem.

"Rõivase puhul häiris kõige rohkem valelikkus, soov rääkida Põhjalast, kuid kõik meie poliitilised meetmed ja sammud on Põhjalale vastupidised," kommenteeris ta.

Reformierakonna liikme Urmas Paeti hinnangul on Eesti visioon kõikidele teada, iseasi kui hästi suudetakse seda välja öelda.

"See visioon peab olema läbi Eesti inimese ehk kaks väga olulist asja - elatustaseme küsimus, se,e et iga inimene Eestis tunneks ennast materiaalselt kindlustatuna ja väärtusliku ühiskonna liikmena, ja teine on Eesti vaimne õhkkond. Need kaks asja peaks olema eesmärgina sellised, et keegi Eestist ei lahku selle pärast, et ta peab minema ära ainult majanduslikel põhjustel või et ta ei lahku sellepärast, et talle midagi ei sobi vaimses õhkkonnas. Kui neid inimesi oleks võimalikult vähe, kes neil põhjustel peavad Eestist ära minema, siis arvan, et ühiskond on teinud juba päris pika sammu edasi," selgitas Paet.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: