Tee, mille Helve Särgava valis polnud sugugi ainus võimalus. 40-aastase kohtunikukogemusega Särgavat kutsuti loenguid pidama, konsultatsioone andma ja poliitikasse.

Saidafarmi perenaine ja endine kohtunik Helve Särgava kinnitab, et talle tehti nii mõnigi pakkumine. „Aga ma olin selle enda jaoks sisemiselt otsustanud, et kui minu kohtunikutöö lõpeb, et siis, kui ma suudan, teen veel midagi selle farmi heaks, mis on mulle ja mu abikaasale algusest peale olnud väga südamelähedane ja väga oluline.“

Kohtuniku askeldamist meiereis ei pea Saidafarmis keegi kummaliseks. Suvel, kui töötajad puhkama läksid, proovis kohtunik Särgava erinevaid töid. Ta usub, et saab lihtsamate töödega hakkama.

Õiglane, inimlik, range

Endised kolleegid kohtust nimetavad Helve Särgavat õiglaseks ja inimlikuks ning samal ajal ka rangeks. Tema kohtuprotsessidest on olnud avalikkuse tähelepanu all paljud.

Näiteks 1990. aastatest meenuvad Asso Kommeri ja Koit Pikaroga seotud tulistamine ning politseinike tulistamine Mäo ristis ja viimasest ajast väikese Emily sandistamise juhtum. Särgava ütleb, et aastate jooksul pole talle pähegi tulnud mõelda, mida tema otsustest meedias arvatakse. Poliitikute jutt kohtu mõjutatavusest ei pea tema sõnul paika.

„Kui enda õigustuseks midagi muud arukat pähe ei tule, noo, siis räägime seda, et on kallutatud ja nii-nii edasi. Ei ole õige, ei vasta tõele.“

Perenaine meiereis ja laudas

Saidafarmi peremehest abikaasa tegemistega kursis olemine aitas maandada kohtuistungite pingeid, meenutab Helve Särgava. Nüüd on farmis tööd jagatud. Juhan ajab raha-asju ja Helve on perenaine meiereis ja laudas. Lüpsikarjas on üle 200 lehma ning teine laut on vasikate päralt.

Saida mahefarmis on kõik ruumid ehitatud või ümber ehitatud Särgava pere, sõprade ja töötajate oma kätega. Nii saab nutikamalt ja odavamalt majandada, selgitavad peremees ja perenaine.

3 last ja 6 lapselast

2014. aastal valis Naisliit Helve Särgava aasta emaks. Tal on 3 last ja 6 lapselast. Pidulikul aktusel ütles ta, et tema unistus on, et ka lastelastest ja nende lastest kasvaksid töökad ja toredad inimesed. Võib-olla mõni lapselaps võtab farmi pidamisegi üle, arutleb nüüd Helve Särgava. Mõnest võiks tulevikus saada ka kohtunik.

„Kes teab. Sealt jätkuks nii juriste kui talupidajaid Aga meie selles mõttes ei juhata ja ei sunni. Ega tollest tööst ei tule midagi välja, mida teed mitte oma hinge soovil.“

Eesti inimestes on paraku palju viha, tõdeb endine kohtunik. On justkui moes halvustada teisi inimesi ning rääkida kui vilets Eestis elada on.

„Kuulge, ma arvan, et Eestis võime loomulikult kogu aeg niimoodi nuriseda. Aga vaatame siis iseennast. Ehk nuriseks siis mina isiklikult enda üle, teie enda üle. Aga miks me peame siin nurisema, eksole, teiste inimeste üle.“

2011. aastal valis Ajalehtede Liit Helve Särgava aasta pressisõbraks selle eest, et ta oli kohtunikuna valmis ajakirjanikega suhtlema ja taustu selgitama. Nüüd arvab Särgava, et ta võiks vabalt ka põllumeestele appi tulla ning aidata nende probleeme lihtsalt ja kõikidele arusaadavalt selgitada.

„Eesti rahvale tuleb tõepoolest ikkagi üritada ise selgitada, et kui meil ei ole enam laual oma leiba ja meil tuleb leiba laenata teistest riikidest, siis võib arvata, et selle muuga läheb ikka väga, väga viletsalt.“