Yana Toom: eestlased näevad lõimumist üha enam kahepoolse protsessina ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Yana Toom
Yana Toom Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Uuringufirma Saar Poll viis läbi Yana Toomi büroo tellitud avaliku arvamuse uuringu, mis käsitleb Eesti elanike igapäevaseid hoiakuid ja rahvussuhteid. Toomi sõnul kinnitasid uuringutulemused paljusid ühiskondlikke probleeme, kuid lükkasid ümber ka müüte, sest näiteks üha enam eestlasi näevad vajadust venekeele järele ning ka mitte-eestlased soovivad siinse keele ära õppida.

Euroopa parlamendi saadik Yana Toom tõdes saates "Vikerhommik", et endise ajakirjanikuna on tal tekkinud ühiskonnas toimuvate protsesside suhtes teatud taju, kuid poliitikuna ei saa ta lähtuda vaid n-ö kõhutundest, mistõttu tellis Toom uuringu, mille tulemused, kas kinnitaksid või lükkaksid ümber aastate jooksul tajutut.

"Ma leian, et uuringute tellimine on kõige tõhusam viis, kuidas seda "palavikku" kraadida ja näha, mis ikkagi ühiskonnas toimub. Ma pean ütlema, et ka selles uuringus oli paar üllatavat asja, mis näitab, et kõhutunne veab meid vahel alt," tõdes Toom.

Tema jaoks oli üllatav, kui palju eestlasi pidasid venekeele oskust kasulikuks ning kui paljud tunnevad huvi Vene kultuuri vastu. "Reeglina on retoorika ikka see, et me lõimime mitte-eestlasi Eesti ühiskonda ehk õpetame eesti keelt ja kultuuri, mistõttu pole vastastikku liikumist varem täheldatud, kuid nüüd tuleb välja, et eestlaste seas on see tahe olemas," rääkis Toom.

Mitte-eestlased soovivad keelt õppida

Eurosaadiku sõnul peaksid uuringu tulemused rahustama ka eestlasi, sest 96 protsenti mitte-eestlastest arvavad, et Eestis elades peab ilmtingimata oskama ka siinset keelt. Ühtlasi leidsid enamik mitte-eestlastest, et Vene kogukonnale ei peaks looma mingit erilist kultuuriautonoomiat.

Samas tekitab Toomile muret, et mitte-eestlased ei näe vajadust laiemate ühiskondlike probleemidega tegeleda, vaid pigem eelistavad keskenduda enda pereelu puudutavatele teemadel.

"See võib näidata, et ühiskondlik võõrandumine on üpris suur aga minu praegune tõlgendus on veel üsna meelevaldne. Me peaksime ära ootama tänase uuringut tutvustava pressikonverentsi, kus on kohal kolm sotsioloogi," ütles Toom.

Vene kogukond näeb enda tulevikku Eestis

Uuringuga soovib Toom saata eestlastele väga selge sõnumi, et siinne Vene kogukond soovib oma elu üles ehitada just Eestis ja ei näe Venemaal selles mitte mingisugust rolli. Seetõttu soovitakse, et Eesti riik toetaks samuti Vene kultuuri jätkusuutlikkuse tagamist.

"Elades Eestis me tunneme ennast pigem Eesti venelastena või venekeelsete inimestena, kuid väljaspool Eestit oleme Eesti kodanikud. Eestlaste puhul on suhtumine umbes sama aga eestlased määratlevad ennast rohkem rahvuse läbi, kuid mitte-eestlased passi järgi," märkis Toom.

Tema hinnangul liigub ühiskondlik lõimumisprotsess Eestis paremuse poole, kuid see võtab veel aega. "See uuringu osa, mis puudutas rahvuste vahelisi suhteid, oli okei, kuid mind pani sügavalt mõtlema see, et eestlasi ja venelasi ühendab tugevalt võõraviha," nentis Toom.

Nii eestlased kui ka venelased on põgenike vastu ja seejuures üllatas Toomi kõige rohkem see, et kõige negatiivsemalt suhtuvad pagulastesse halli passi omanikud. "See võib olla aru saadav, sest sellel seltskonnal on üpris suur võõrandumine ühiskonnast ja võib-olla see teeb neid tigedamaks," sõnas Toom.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: