"Aktuaalne kaamera" meenutas 1991. aasta augusti ärevaid sündmusi ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

"Aktuaalne kaamera" saab sel nädalal 60-aastaseks ja seetõttu meenutatakse ka mitmeid sündmusi, mida uudistesaade ajaloo jooksul vahendanud on. Täna mindi ajas veerand sajandit tagasi, kui 1991. aasta augustis sisenesid Tallinna Nõukogude tankid.

19. augustil 1991. aastal algas Moskvas riigipöördekatse. Eestisse jõudsid Pihkva õhudessantväelased, kelle liikumist televaatajad jälgisid "Aktuaalse kaamera" vahendusel. 21. augustil üritasid sõdurid vallutada teletorni ja ETV transleerimine katkes.

Kuid kolme äreva päeva jooksul koordineerisid valitsussidet kolm meest Toompea katusekambrikeses.

Pikka aega raadiospordiga tegelnud Aadu Jõgiaas oli Põlva Kaitseliidu sideülem. 1991. aastal sai ta tollal juba piirivalve sideülemana korralduse luua Toompeale salajane sidekeskus. Juunikuust alates oli ta seal valves koos kahe piirivalve ajateenijaga.

Tehnika oli Jõgiaas ise kokku ostnud Venemaalt, sest riigilt talle raha ei antud. Põhiülesanne oli tagada valitsuse side välismaailmaga ja ligipääs välisinfokanalitele.

Kuid segati ka Nõukogude sõjaväe sidet teletorni juures asuva allüksuse ja Tondil asunud staabi vahel. Põhisegaja asus Tabasalus. Kui allüksuse ülem asus staabile ettekannet tegema, algas segamine.

"Tollest momendist, kui ta hakkas olukorrast ette kandma, see käis kooditabelite abil, läks meie Tabasalu segaja neile peale. Ja lõpetas neil igasuguse side ära. Nende poolt kasutatavad kanalid olid meile juba ette teada," meenutas Jõgiaas.

Kui teletornis ohvitserid käskisid kesktelevisiooni transleerima hakata, lülitasid teletorni töötajad sisse Vikerraadio. Monitoridele aga ilmus Soome televisiooni pilt Moskvast, kus Boriss Jeltsin Moskvas rahvamassile kõnet pidas.

"See oli muidugi nõukogude ohvitseridele, keda oli seal ruumis kümmekond, suureks šokiks, et Jeltsin kamandab Moskvas vägesid. Ja see hoidis ilmselt ära nii mõnegi hilisema sündmuse teletornis," arvas Jõgiaas.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: