Janson: Ankara ja Brüsseli kokkulepe võib hoogustada põgenike liikumist teistel rändeteedel

Eesti Pagulasabi juht Eero Janson on esialgse Türgi ja Euroopa Liidu vahelise kokkuleppe suhtes kriitiline, sest rändevoo põhjustajaid ja sellega seotud probleeme on tema sõnul tunduvalt rohkem.
Esialgse kokkuleppe kohaselt saadab Türgi iga tagasivõetud Süüria päritolu migrandi kohta Euroopasse ühe juba kontrollitud dokumentidega Süüria kodusõja tõttu kodust lahkuma pidanud süürlase. Siit aga tekib küsimus, mis saab neist Türgist Kreekasse jõudnud põgenikest, kes ei ole Süüria päritolu.
Eero Janson ütles ERR-i raadiouudistele, et esialgu peab vaatama, mis riikidega Ankaral on tagasivõtulepingu sõlmitud ehk mida Türgi Euroopast tagasisaadetud inimestega peale kavatseb hakata.
"See peaks üsna suur mure olema EL-ile, sest liidu direktiivid keelavad inimesi tagasi saata riiki, kus on oht, et see riik võib omakorda inimese saata tagasi sinna, kus on ohustatud tema elu ja inimväärikus," nentis Janson. Seega, kui Euroopa Liit pole kindel, mis nendest tagasisaadetud inimestest saab, siis EL-i õiguse järgi seda teha ka ei tohiks.
Samuti on Jansoni sõnul ajalugu näidanud, et kui üks rändetee sulgub, siis ränne mitte ei vaibu vaid põgenikud hakkavad liikuma mööda pikemaid ja ebaturvalisemaid teid pidi soovitud sihtkohta. "Ei saa välistada, et taas hoogustub üle Vahemere kulgev rändekoridor ja samuti võidakse hakata kasutama Põhja-Euroopa trassi," leidis Janson.
Türgi saab enamuse humanitaarabist, sest tal on kõige tugevam "käsi"
Kui Türgi kasutab läbi erinevate Euroopa Liidu projektide riiki jõudvat kolme miljardit eurot sihtotstarbeliselt ehk põgenikega seotud humanitaarprobleemide lahendamiseks, siis on läheb see toetus Jansoni arvates asja ette ning on üsna kontrollitud rahastusmudel.
"Kuid üks väga suur põhjus, miks inimesed sealt edasi rändavad on see, et ega Süüriast ja Afganistanist pärit inimesed ei tohi Türgis töötada ning samuti ei anta neile võimalust taotleda pagulasstaatust, sest nii naljaks kui see ka ei tunduks näeb Türgi pagulastena vaid neid, kes põgenevad Euroopas aset leidvate kriiside eest," selgitas Janson.
Tema arvates on üsna kurb, et humanitaarabi ja rahastus liigub paljuski riiki, kellel on kõneluste laua taga kõige kõvem "käsi" ette näidata. "Samas olukord näiteks Liibanonis ja Jordaanias pole sugugi parem vaid hoopis kehvem," sõnas Janson.
Toimetaja: Allan Rajavee