Pensionid tõusevad aprillist keskmiselt 5,7 protsenti ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsus kinnitas täna riikliku pensioni 2016. aasta indeksi väärtuseks 1,057. Indekseerimise tulemusena suurenevad pensionid 1. aprillist 2016 keskmiselt 5,7 protsenti, pensioni täpne kasv sõltub pensionäri staažist.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles, et 44-aastase staažiga isiku keskmine pension tõuseb 1. aprillist seniselt 375 eurolt 396 euroni. "Samuti peame õigeks, et pensionide pealt tulumaksu ei võetaks, seepärast oleme teinud tulumaksusüsteemis erandi ning tõstnud tulumaksuvaba miinimumi 395 eurole," mainis Tsahkna. 

Eesti riik viib igal kevadel läbi pensionide ümberarvutamise, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension, mille kasv sõltub pensionäri staažist. 

Pensioni baasosa on tänavu indekseerimise tulemusel 153,3035 eurot (2015. a 144,2585 eurot) ja aastahinne 5,514 eurot (2015. a 5,245 eurot). 

Riiklike pensionide indekseerimise maksumus on tänavu ligikaudu 68 852 140 eurot, pensione indekseeritakse 415 097 pensionäril. 2016. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist. 

Vanaduspension koosneb baasosast, staažiosast ning alates 1999. aastast pensionile jäänutel lisaks ka kindlustusosast. 

"Lisaks pensionitõusule on valitsus kokku leppinud üksinda elava pensionäri toetuse kehtestamises alates 2017. aasta 1.jaanuarist, milleks on 115 eurot. Kommunaalkulude ja ravimite kuludega on üksikul vanemal inimesel keeruline toime tulla ning valitsus on otsustanud neid toetada," lisas minister Tsahkna. 

Eestis elab 97 000 üksinda elavat pensionäri. Toetust hakatakse maksma üks kord aastas üksi elavatele pensionäridele, kelle pension on väiksem kui kahekordne arvestuslik elatusmiinimum. 2015. aasta arvestuslik elatusmiinimum oli statistikaameti andmetel 201,41.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: