Pagulasabi: pagulasseadus on rahvusvahelise õigusega vastuolus

Riigikogu kiitis täna lõpphääletusel heaks Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatused. MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimehe Eero Jansoni sõnul on pagulasseadus aga vastuolus rahvusvahelise õigusega.
Jansoni arvates on pagulasseaduse mitmed sätted vastuolus rahvusvahelise õiguse ja nende Euroopa liidu direktiividega, millega sooviti seadus algselt kooskõlla viia. "Pagulasstaatuse andmine ja äravõtmine saab seisneda ainult selles, kas inimene vajab kaitset või mitte." Tema hinnangul ei tohiks otsust teha inimese kohanemiskoolitusel ja keeleõppel osalemise või mitteosalemise alusel.
Samuti märkis Pagulasabi juht "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et huvitatud parlamendivälised organisatsioonid ei saanud anda seadusmuudatusele oma kommentaare.
"Härra Nutt on tänase päeva jooksul väitnud, et meil oli kaks kuud võimalik reageerida erakondade poolt suletud uste taga pakutud muudatustele, kuid tegelikult saime me võimaluse üks tööpäev enne põhiseaduskomisjoni istungit ehk eelmise nädala reedel ning komisjoni koosolek toimus selle nädala esmaspäeval," selgitas Janson. "Ilmselgelt ei suutnud me laupäeval reageerida, et kõik need vastuolud välja tuua," lisas ta.
Janson märkis ka, et Euroopa Komisjon on alustanud Eesti suhtes rikkumismenetlust, kuna riik ei suutnud kahe aasta jooksul pagulaspoliitikat seaduse tasemel EL-i direktiividega ühtlustada.
Loone: kodanikud ootavad selgust
Riigikogu keskfraktsiooni liikme Oudekki Loone arvates ei võta seadus arvesse tegelikku maailma.
"Meil ei ole metoodikat, kuidas õpetada eesti keelt võõrkeelena inimestele, kes võivad tulla kohtadest, kus nad ei ole kirjaoskajad, olukorras, kus me isegi oma pikaajalistele elanikele ei ole suutnud tagada korralikku, toimivat keeleõpet."
Loone sõnul tahavad kodanikud eeskätt selgust. "Kindlust selle kohta, milline on see maksimaalne arv inimesi, keda Eesti igal aastal vastu võtab. Ja seda me neile ei ütle."
Nutt: seadusmuudatus on selgelt suunatud EL-i programmides osalevatele pagulastele
Põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti hinnangul annavad seadusemuudatused Eestisse saabujatele kindla raamistiku ja loovad tingimused lõimumiseks Eesti ühiskonnaga. "Mida selgemad on riigi seisukohad, seda kindlamalt tunnevad end nii Eesti elanikud ja ka siia saabujad," leidis Nutt. Samas tunnistas Nutt "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et see seadus on annab tegevusraamistiku ainult neile, kes saabuvad Eestisse EL-i ümberpaigutamise või -asutamise raames.
"Nende pagulaste kohta, kes tulevad piirile, pole varasemad tingimused muutunud," toonitas Nutt.
Nuti sõnul ei ole rändekriisile kiiret lahendust, seetõttu tuleb arvestada, et rändesurve võib veelgi suureneda. "Tänaseks on sisserännet puudutavat seadusandlust hakanud üle vaatama enamik Euroopa riike. Eestis sisse viidavad seadusemuudatused juba arvestavad rändekriisi võimalike arengutega," ütles Nutt.
Lisaks kohustuslikule kohanemisprogrammile ja keeleõppele näeb seadus ette, et otsus varjupaigataotleja ümberpaigutamiseks või -asustamiseks Eestisse peab olema tehtud võimalikult kõrgel tasemel, valitsus on kohustatud kaasama otsustusprotsessi ka riigikogu.
Samas tõdes Nutt, et hetkel on veel teadmata, kuidas kohanemisprogramm hakkab välja nägema, sest tegevuskava on alles välja töötamisel. Seejuures rõhutas Nutt, et kui isik ei läbi kohanemisprogrammi ja näiteks ei omanda Eesti keelt, siis ei tähenda, et inimene saadetakse ohukoldesse tagasi, kuna seda keelab rahvusvaheline õigus.
Eestisse saabuvad ainult need põgenikud, kelle kohta Eesti riik on otsuse juba langetanud ja kelle tagapõhja on uuritud, samuti on võrdsustatud pagulaste ja Eesti elanike sotsiaaltoetused.
Lisaks sellele koostab politsei -ja piirivalveamet turvaliste päritoluriikide nimekirja, kust varjupaigataotlejaid vastu ei võeta. Seadusemuudatus näeb ette, et need, kes tingimusi ei täida, ei saa ka Eestisse jääda.
Nutt lisas, et seadusemuudatus on igakülgset läbi arutatud asjasse puutuvate ministeeriumite, õiguskantsleri ja vabaühendustega ning see on hinnatud õiglaseks ja teostatavaks, samuti on muudatus saanud heakskiidu teistelt riigikogu erakondadelt.
Seadus jõustub käesoleva aasta 1. mail. Seaduse rakendusaktid töötavad välja siseministeerium ja sotsiaalministeerium.
Toimetaja: Allan Rajavee, Merit Maarits