"Kiirabikuriteod" said prioriteediks ({{commentsTotal}})

Kaader konverentsi tutvustavast videoklipist.
Kaader konverentsi tutvustavast videoklipist. Autor/allikas: kannatanuabi.ee

Päeval, mil avalikkus sai uusi teateid Edgar Savisaarele süüks pandud rahapesu ja keelatud annetuse vastuvõtmise kohta, istusid ühe kesklinna hotelli konverentsisaalis koos Eesti ja Soome majanduskuritegevuse kõrgeimad spetsialistid, et arutada, kuidas koostööd tõhustada, et kurikaelu kiiremini ja kannatanute jaoks väiksemate kuludega vastutusele võtta.

Nagu Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen tõdes, on Eesti ja Soome majanduselu väga tihedalt omavahel põimunud. See annab suuremaid võimalusi ka kurjategijatele, ehkki nagu mõlema riigi majanduskuritegude spetsid tõdesid, ei tunne internetiseerunud maailm enam suurt riigipiire. Paraku on just Euroopa rahvusvahelistele, eeskätt Aasia ja Araabiamaade kelmidele apetiitseimaks piirkonnaks.

Euroopa Liit on küll üks majandusruum, kuid selle seadused riigiti erinevad. Ka Eestis ja Soomes on ettevõtlustegevust ja infoturvet puudutavad seadused küllaltki erinevad, mis ei tee uurijate ja tollitöötajate elu kuidagi kergemaks. Koostööd aitavad kõige paremini üles ehitada aga ühised kaasused, mis annavad nii kogemust kui ka õppetunde, mille najal ühiselt edasi minna.

Saatkond kui Kalevipoega nõustav siil

Nagu Eesti saatkonna Soomes konsulaartalituse direktor Liina Viies tõdes, on saatkonnal suuresti Kalevipojast tuttava siili roll, kes aitab siis kangelasel uusi kuritegusid vältida. Paraku, nii nagu oli oma vägitegude pärast kuulus muistne Kalevipoeg, nii teevad Eesti-Soome kuritegevuses nüüd ilma tänapäevased kalevipojad.

"Kui Soomes toimub tulistamine või rööv, siis minuti pärast helistab mulle juba Delfi ja küsib, kas need olid eestlased," kurtis Viies levinuimat stereotüüpi Soomes elavate eestlaste kohta.

Siiski, Soomet peab oma uueks kodumaaks üle 68 500 eestlase, lisanduvad veel need, kes seal üksnes tööl käivad, nii et nõnda palju, kui on inimesi, on ka erinevaid tüpaaže, hoidus konsul stereotüüpidest.

"Ei saa öelda, millised need Soome eestlased siis on, nagu mult ikka ja jälle esimese asjana küsitakse," oli Viies kindel.

"Ärge usaldage eestlasi!"

Sama optimistlik polnud siiski Eesti Ernest&Youngi pettuste uurimise ja vaidluste valdkonna siseaudiitor Marilin Pikaro, kes kurtis, et soomlased usaldavad eestlasi liiga kergekäeliselt.

Näitena tõi ta loo ühest Soome ettevõtte Eesti tütarfirmast, mille juht jäi ühel heal päeval kadunuks. Jäljetumalt. Soomlane oli hea kasvatusega ja eeldas, et on toimunud inimrööv. Peagi selgus, et kadunud on ka kogu Eesti ettevõtte raha. Soome ettevõtte juht eeldas seepeale mõistagi, et eestlane on röövitud koos ettevõtte varaga. Suur aga oli hämming, kui selgus, et Eesti üksuse juht oli koos kogu ettevõtte varaga palmisaarele ära sõitnud, ilma kavatsusetagi enam kunagi Eestisse naasta.

"Soomlased usaldavad üldiselt ainult soomlasi ja kui üldse kedagi veel, siis ka eestlasi, kuid ilmaaegu. Ärge usaldage eestlasi!" pani Pikaro südamele.

Pikaro kinnitas, et soomlaste endi ausus tingib selle, et nad usaldavad liialt ka teisi, ilma et kontrolliks. Seetõttu kipuvadki eesti äripartnerid soomlasi vahel ära kasutama, kuivõrd kontrolli puudumine ja täielik usaldus annavad selleks neile julgustust proovida.

Haavatavaim sektor varimajanduse osas on ehitus, kus töölistele makstakse sageli sulas ja peatöövõtja ei suuda kõiki tehinguid kontrollida, ehkki tal see kohustus justkui on. Ehitusettevõtja ei varjagi niivõrd tulu, kuivõrd näitab oma maksustatavat baasi minimaalsena. Selleks, et maksuametil oleks ettevõtet raskem kontrollida, kasutatakse mitmeid võtteid, näiteks välditakse püsiva asukoha staatust või hoitakse ettevõtte iga väga lühikesena ja vormistatakse üha uusi ettevõtteid.

Alates 2014. aasta juulist kehtib Soomes seadus, mis paneb vastutuse tellijale: ta peab tagama, et kõik maksud on makstud ning keegi ei tööta mustalt.

Lisaks ehitussektorile esineb varimajandust palju ka toitlustus- ja majutussektoris, aga ka transpordis. Toitlustuses näiteks on tulnud ette, et ületundide eest makstakse töötajatele kas mustalt või natuuras, näiteks toidu või veini näol. Seda on alati keerukas tõestada.

Majanduskuritegevuse tõkestamine on prioriteet

Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitusel on majanduskuritegevuse tõkestamine ametlikult riiklikuks prioriteediks nimetatud, kuivõrd mõjutab otseselt Eesti majandusruumi ja selle mainet välisinvestorite huvi Eestis tegutseda. Prioriteetseks nimetamise eesmärk on selliste kuritegude menetlusaeg kiiremaks saada, et aus ettevõtja saaks kannatanuna kohtuuste kulutamise asemel oma põhitegevusele - ärile keskenduda.

"Menetlusaeg on liialt pikk. Ettevõtja tahab ruttu oma raha tagasi saada," rõhutas Reinsalu ettevõtja positsiooni. "Ka kriminaalse tulu avastamisele tuleb kiiremini jälile saada, et raha kiiremini tagasi saada," toonitas minister.

Riiklikuks eesmärgiks on võetud, et vähemalt 50% nõuetest ebaausa ettevõtja vastu oleks varaga tagatud. Seetõttu on oluline menetlusega kiiremini edasi liikuda, et kahtlusalune oma vara laiali ei jõuaks kantida, nii et nõudjale jäävad ikka tühjad pihud.

Möödunud aastal loodigi allüksusena majanduskuritegude uurimise büroo, et jõuda kõrgohtlike kuritegude jälile senisest kiiremini. Ning kui mujal justiitsstruktuuris tõmmati töökohtade arvu koomale, siis ainus koht, kus töötajate hulk kasvas, oli prokuratuur - täiendavad jõud rakendatakse eeskätt peitkuritegude avastamiseks.

Suveks loodetakse jõuda eesmärgini, et kriminaalmenetlus muutub kiiremaks. "Heauskse kreeditori positsiooni on vaja oluliselt tugevdada, hetkel on see kurjategija poole kaldu," tõdes Reinsalu. "Praegu on nii, et vara sageli enam võtta ei ole, see on kõik välja kanditud."

Soomes tegutseb pankroti järelevalve teostamise funktsiooniga pankrotiombudsman, Eestis sellist positsiooni ei ole. Pankrotiombudsmani abiga suudetakse pankrotivara allesjäämist märksa tõhusamalt kaitsta.

Eesti ja Soome ühine töörühm aga peab leidma lahenduse, kuidas piiriüleseid tsiviiltäitemenetlusi kiiremaks saada. "Praegu on andmevahetus Eesti ja Soome vahel selgelt mitterahuldav," oli minister kriitiline.

Üks liit, erinevad tavad

Ehkki Euroopa Liit tegutseb ühtse majandusruumina, on seadused ometigi igas riigis erinevad. Siiani näiteks puudub tava, et ühes liikmesriigis kohaldatud ärikeeld teistes riikideks tunnustatud oleks, kuid eesmärk on selleks püstitatud.

Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas, et tegi möödunud nädalal Euroopa Komisjonile ka vastava ettepaneku.

Reinsalu möönis, et ehkki pankrot on vahel paratamatu ja seal enamasti pahatahtlikkust kahtlustada pole alust, siis pankrotimenetluste raugemisi on selgelt liiga palju.

"See tähendab, et ühte seadusest tulenevat kohustust - esitada õigeaegselt pankrotiteade - on tahtlikult rikutud," rõhutas minister.

Reinsalu nimetas majanduskuritegusid "kiirabikuritegudeks", kuivõrd neid tuleb prioriteetsena lahendada, sest Eesti majanduskeskkond peab olema välisinvestorile turvaline, muidu ei suuda riik täita eesmärki olla kasvule suunatud majandusega riik.

Praegu takistavad seda eesmärki välisinvestorite hinnangul liiga kõrged tööjõumaksud, liigne bürokraatia ning õiguskindluse puudumine. Eestis pole ka positiivset krediidiregistrit, mis aitaks investoril saada kindlustunde, et äri aetakse ikka korraliku partneriga. Eesmärgiks on võetud, et koostöös eraettevõtetega veel tänavu selline register tekib. Siis ehk pole enam põhjust ka umbisikuliselt hüüatada, et ärge usaldage eestlasi - saab kontrollida ja ise veenduda.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: