„Olukorrast riigis“ Estonian Airi riigiabist: riigi irratsionaalne käitumine vajab sisukamat uurimist
Lõppeval nädalal jõudisid avalikkuse ette Euroopa Komisjoni tagamaad, miks osutus Estonian Airile antud riigiabi ebaseaduslikuks. Kuigi põhjuseks toodi kolm üksteisele vasturääkivat äriplaani, mida Estonian Airis rakendati, oli tegelikult Euroopa Komisjoni otsuse selgituses kirjas veel nii mõndagi, mille kohta võiks teha järeldusi poliitikute tegutsemise kohta, leiavad „Olukorrast riigis“ saatejuhid Ahto Lobjakas ja Andrus Karnau.
Euroopa Komisjoni otsuse selgituses avatakse, miks otsus selliseks kujunes. Ligi sajal leheküljel oleva dokumendi põhjal on Ahto Lobjaka hinnangul võimalik teha üksjagu huvitavaid poliitilisi järeldusi. Andrus Karnau sõnul on see otsus meile õpetlik, kuivõrd sellest avaneb numbrite keeles väljendatuna aasta-aastalt lugu, kuidas Eesti tahtis üles ehitada rahvuslikku lennukompaniid ja kuidas selles läbi kukkusime.
Ahto Lobjakas leiab, et selle otsuse uurimisega tuleks veel sügavamalt edasi minna ning selle vastu võiks huvi tunda ehk isegi prokuratuur.
„85 miljonit on tunduvalt suurem raha kui 200 000 eurot kusagil Šveitsi arvel, see on maksumaksja raha ja selle raha on keegi ära raisanud. Keegi on süüdi ja peaks selle eest võtma vastutuse,“ leiab Lobjakas. [Lobjakas viitas prokuratuuri huvile Edgar Savisaare raha kohta Šveitsi pangas – toim]
Riik käitus kui ebaratsionaalne erainvestor
Lobjakas osutas faktile, et juba riigikontrolöri Alar Karise riigikogule tehtud ettekandes oli kirjas, et 2010. aastal, kui Estonian Airile tehti esimene rahasüst, käsitleti riigi käitumist kui erainvestori oma. See fakt oli tulnud ilmsiks kantsleri kirjavahetusest.
Euroopa Komisjoni informeeriti 2012. aasta lõpus järgmise rahasüsti andmise päeval, kusjuures ammu enne seda oli teada, et kõik rahasüstid tuleb eelnevalt Euroopa Komisjoniga kooskõlastada. Seega tehti rahasüste Estonian Airi teadlikult ning toodi argumendiks, et tegemist on erainvestori käitumisega.
„See on absurdne põhjusel, et selles Euroopa Komisjoni otsuses on tsitaat praeguselt Euroopa Komisjoni konkurentsivolinikult Margrethe Vestagerilt, kes ütleb sõnaselgelt, et see, mis juhtus 2011. ja 2012. aastal, sellist tegevust ei saa pidada ratsionaalse investori käitumiseks,“ tõi välja Lobjakas.
Andrus Karnau märkis, et Euroopa Komisjoni mitteõigeaegset teavitamist on Juhan Partsi ministriks oleku ajale ette heidetud ning etteheide on õigustatud. Samas toob Karnau välja tõiga, millele Komisjoni selgitus samuti osutab, et ka sellise rikkumise puhul võinuks riigiabi lugeda põhjendatuks, sest summa polnud nii suur, et see pidanuks päädima lennufirma pankrotiga.
Euroopa Komisjon ütleb küll, et kõik kolm rahasüsti on olnud põhjendamatud. Karnau aga lisab, et need tuginevad loogikal, kas komisjoni hinnangul olid mõeldud firma päästmiseks, kas äriplaanid olid üldse mõistlikud.
Ja Euroopa Komisjon tõi välja, et kasutusel oli kolm üksteisele vasturääkivat äriplaani. Kuivõrd riigiabi otsused said tehtud ajal, mil majandus- ja kommunikatsiooniminister oli Juhan Parts ning sellesse aega jäi ka Andrus Ansipi peaministriks oleku periood.
Skeptilisust väljendas Andrus Karnau aga Tero Taskila Estonian Airi juhiks valimise osas.
„Tero Taskila pakutud äriplaan oli heaks kiidetud valitsuse ja peaministri tasandil. Kahtlemata majandusminister Parts oli seal esimene vastutaja, aga vastutaja oli ka valitsus, sest nõustus selle hullumeelse plaaniga.“
Kuna ka konkurentsiameti otsuses on välja toodud, et kuna see plaan oli ebarealistlik, mõjutasid firmasse investeeritud miljonid ka turgu ning seetõttu sai seda abi lugeda ka ebaseaduslikuks. Karnau selgitas, et see plaan viis Estonian Airi pankrotini, mida omakorda püüti varjata riigi rahasüstiga.
„Sisuliselt võib ka seda, mis toimus eelmisel aastal, kui Estonian Air läks pankrotti ja asemele asutati NAG ehk Nordic Aviation Group, siis ka seda võib pidada 2012. aasta valitsuse otsuseks, kus selle asemel, et tunnistada oma viga – ettevõte on pankrotis – selle asemel hakati uue raha peale pumpamisega seda varajama, peaasi, et poliitikute renomee jääks puhtaks. Ja see on küll viga,“ sedastas Karnau.
Ahto Lobjakas võttis tulise arutelu kokku ning osutas faktile, et Euroopa Komisjoni otsuses nimetatakse valitsuse käitumist irratsionaalseks.
Ebamugavad ajakirjanikud
Andrus Karnau osutas sellele, et novembris tehtud otsuse täistekst on olnud avalik ligikaudu kuu aega ning alles eelmisel nädalal avaldas Eesti Päevaleht selle põhjal analüüsi. See analüüs põhjustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis pahameele.
„Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis majandusministeerium ja ilmselt mitu muud valitsusasutust eelistaksid seda, et eesti ajakirjanikud ei võtaks enam kunagi suhu sõnapaari Estonian Air. Parem oleks see unustada ja maha vaikida,“ märkis Andrus Karnau.
Hoolimata erinevatest seisukohtadest selles osas, kas Estonian Airi juhtum pidanuks päädima keelatud riigiabi otsuse ja pankrotiga, olid mõlemad saatejuhid ühel meelel, et tegu on hooletu suhtumisega Euroopa reeglitesse. Hooletult suhtuti asjaollu, et erainvestorina käituv riik rikub Euroopa Komisjoni reegleid.
„Mina heidan ette poliitikutele, kes „peksid surnud hobust“ teades, et see on illegaalne,“ ütles Lobjakas.
„Riigikontrolli uurimine Estonian Airi suhtes lõppeb mais. Kuna praegune riigikontroll Alar Karis võib olla kompromissikandidaat presidendi kohale, siis mul tekib tunne, et sealt midagi väga sellist mürtsuvat tulla ei saa,“ arutles Lobjakas.
Kuula kogu „Olukorrast riigis“ saadet:
Toimetaja: Marju Himma