Kivi-Vigala põhikoolis õpib 46 õpilast 12 kilomeetri kaugusel Vana-Vigalas asub aga 89 õpilasega mõisakool ja nüüd soovitakse need kaks kooli panna ühe katuse alla. Liitmise põhjus on lihtne: kümne aastaga on Vigala valla koolides jäänud õpilasi poole vähemaks ning enamik lapsi peab käima liitklassides, vahnedas „Aktuaalne kaamera“.

Vigala vallavanem, Kivi-Vigala põhikooli õpetaja Priit Kärsna rääkis, et kui teha kahest koolist üks, siis oleks klassides keskmiselt kümme õpilast. „Mis tähendab, et meil on tegemist endiselt väga väikeste klassidega Eesti mõistes. Aga kuna meil paremat varianti ei ole, siis ühe kooli puhul, see kümme inimest klassis, oleks väga suur minek edasi ja me ei peaks õpilastele tegema liittunde ja liitklasse.“

Kivi-Vigala ja Vana-Vigala põhikoolide liitmist on arutatud varemgi. Viimati 2014. aastal, kuid siis otsustati, et jätkatakse ikkagi kahe kooliga. Haldusreformi valguses tuli aga ühinemine taas päevakorda ning Vigala vallavalitsus esitas volikogule eelnõu, et moodustada kahest koolist üks õppeasutus Kivi-Vigala põhikooli.

„See maja on ehitatud koolimajaks. Siin on nii söökla, võimla kui ka muud klassiruumid kõik ühes hoones. Meil on staadion siin maja kõrval. Siin maja läheduses on veel külaraamatukogu perearst ja me leidsime, et need on lihtsalt parimad võimalused meie laste jaoks.“

Vana-Vigala põhikooli endine direktor Jaan Viska selgitab, et keskkond kooli pidamiseks on soodne. „Meil on siin ka ju kutsekool üsnagi renoveeritud ja me peaks leidma hoopis koostöövõimalusi, mitte siit mõisast äraminekuvõimalusi.“

Vana-Vigala koolipere ei mõista, miks peavad just nemad hakkama iga päev ühest külast teise reisima, kui mõisakoolis on tegelikult rohkem õpilasi. Peale valla õpilaste käivad Vana-Vigala põhikoolis Eesti eri paigust õpilased, kes on pärit sotsiaalsete probleemidega peredest. Samuti on seal kaks klassi käitumisprobleemidega õpilastele, kes saavad Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis eelkutseõpet.

Vana-Vigala põhikooli direktori kohusetäitja Margit Liira sõnul on seesugune süsteem toiminud juba üle kümne aasta. Liitumise puhul peaksid nad hakkama ligi 90 õpilast, panema hommikul bussidesse, viima kooli ja mõtlema läbi, kuidas korraldada majutus, söömine, ning kutsekooli õppebaasidesse tunnid

„Mis puudutab õpilaskodu, et näiteks need samad käitumisprobleemidega õpilased... Ega me ei tea, kui palju seda projekti Eestis jätkub. Ühelt poolt on see vajalik projekt, teiselt poolt on ka haridusministeeriumi inimesed otse välja öelnud, et see on omavalitsuste probleem, kui nende õpilased ei omanda õigel ajal põhiharidust ja riik ei peaks sellele täiendavalt peale maksma,“ rääkis Priit Kärsna.

Vigala valla kogukond on läinud koolide liitmise eelnõu tõttu lõhki.

Vana-Vigala elanik Aliide märgib: „Nad hävitavad meie õpilaskodu, kus meil on praegu 20 last, sest need lapsed ei hakka elama ratastel. Sõidavad üle Eesti siia kokku, eksole ja siis hakkavad iga päev sõitma edasi tagasi või?“

Kivi-Vigala elanik Elle aga ütleb: „Siin on korralik, valmis ehitatud kool, kus on nii söökla kui ka võimla ja kõik tingimused olemas.“
Kuigi Elle leiab, et kuna Vana-Vigala kool pole ehitatud koolimajaks, siis puuduvad sel võimla ja söökla.

Nii Kärsna kui Liira leiavad, et konflikt laheneb Vigala vallavolikogu otsusega, millega tuleb lihtsalt leppida.