Viimase aasta võlgnevuse summa jääb enamasti vahemikku 1001–2500 eurot (45%) ning kuni 1000 eurot (31%). Sagedaseim võlgnevusperiood on 1–4 aastat (36%) ja 5–10 aastat (31%), selgub Balti Uuringute Instituudi tehtud uuringust.

Kaks peamist põhjust, mis üksikvanemate hinnangul elatise maksmist takistavad, on tegeliku sissetuleku puudumine ehk töötus (9%) ja/või piisava sissetuleku puudumine, mille tõttu käib lapse toetamine teisel lapsevanemal üle jõu (20%).

Peale selle on ka lapsevanemaid, kes on põhimõtteliselt otsustanud elatist mitte maksta (41%). Nemad on ka see rühm, kes küsitluses osalenud üksikvanemate hinnangul elatise maksmisest hoidumiseks või selle vaid osaliseks tasumiseks varjavad ka enda tegelikke tulusid ning vara (47%).

Elatise maksmise kohustuse osaliselt täitmise puhul selgub, et elatise maksmise regulaarsus ja suurus on väga ebaühtlane – üksikvanemad kirjeldavad, kuidas makstakse järjest mitu kuud, misjärel tekib mitme kuu pikkune paus, makstakse siis kui "on tuju", "nii kuidas ise heaks arvab" või makstakse ainult küsimise ja meeldetuletuste peale.

Samuti on tavapärane juhtumite kirjeldus, kus elatist tasutakse regulaarselt, kuid selle summa varieerub igakuiselt; või olukordi, kus küll regulaarselt makstakse aastaid, aga vahepealset miinimumtasu tõusu arvestamata.

Osa (3%) lapsevanematest on jõudnud omavahel ka kokkuleppele, et kui raha ei ole maksta, siis toetab teine vanem last mittemateriaalselt: nt lõhub puid, ehitab või teeb muid kodupidamistöid.

Ligikaudu 5% vastanud üksikvanematest kogesid olukorda, kus elatist küll makstakse, kuid koos ähvardustega, et varsti enam ei maksa, või rakendatakse sealjuures muud vaimset vägivalda ja/või halvustamist.

Elatise maksmine on jäänud täielikult korraldamata veerandil ehk 27% kõikidest üksikvanematest.

Põhjustena tuuakse välja eeldus, et teine lapsevanem pole niikuinii võimeline elatist maksma (28%), ei soovita kontakti teise lapsevanemaga (28%) või arvatakse, et üksikvanemana saadakse ka ise üksi hakkama (16%).

Teine osa üksikvanematest, kellel elatise maksmine on jäänud korraldamata, põhjendavad, et isadust pole ametlikult tuvastatud (25%) või kontakt teise lapsevanemaga või info tema elukohast puudub (18%).

Kohtusse on elatise väljanõudmiseks pöördunud 40% üksikvanematest. Elatisabi taotlemise sotsiaalkindlustusametilt, mille eelduseks on elatise väljamõistmise otsus kohtu poolt, on ette võtnud veerandik kohtusse pöördunutest. Seevastu üle poole vastanutest (53%) ei ole elatisabi taotlenud ega ei tea, kuidas seda teha.

Suurim grupp üksikvanemad, kes elatise väljamõistmiseks kohtusse ei ole pöördunud, selgitasid seda peamiselt põhjusega, et praegune kord üldjoontest toimib (36%).

Viiendik üksikvanematest ei pea kohtusse pöördumist vajalikuks, arvates, et teine lapsevanem niikuinii ei maksa (21%), samuti 14% üksikvanematest kohtusse pöördunud põhjusel, kus teine lapsevanem teada andnud, et ta ei kavatsegi maksta.

81% juhtudest ei osale teine lapsevanem lapse kasvatamises ega toeta tema ülalpidamist kas üldse, või teeb seda vaid vähesel määral. 8% vastanud üksikvanematest hindas lahuselava lapsevanema osalust lapse kasvatamisel väga heaks või väga toetavaks.

Tulemused näitavad, et pooltel juhtudest kontaktid lapse ja teise vanema vahel kas puuduvad täielikult (32%) või toimuvad kord aastas või harvemini (22%).

Kõige aktiivsemaid lahuselavaid lapsevanemaid – neid, kes on oma lapsega kontaktis kord nädalas või sagedamini – on 12% ehk alla veerandi.