Kaarel Tarand: Rõivas on nõrga valitsuse nõrk peaminister ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Taavi Rõivas teisipäeval valitsuse pressikonverentsil.
Taavi Rõivas teisipäeval valitsuse pressikonverentsil. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kaks aastat tagasi sai peaaegu juhuslikult peaministriks Taavi Rõivas. Kahe aasta jooksul on Rõivasel tulnud juhtida kaht erinevat koalitsiooni. Kui Kaarel Tarandi hinnangul on Rõivas olnud nõrk riigijuht, siis politoloog Tõnis Saartsi arvates oli Rõivas tugevam juht enne viimased üldvalimisi moodustatud koalitsioonis sotsiaaldemokraatidega.

Ühiskonna vaatleja Kaarel Tarand on peaminister Rõivasest rääkides otsekohene. Tema peamiseks etteheiteks Rõivasele on see, et peaminister laseb end liigselt teiste otsustest mõjutada, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Ta on nõrga valitsuse nõrk peaminister ja ma pean silmas seda, et tänane valitsus võib olla enamus valitsus, kuid tugev valitsus on see, mis juhib sündmusi ja protsesse, aga nõrk valitsus on see, mis laseb end juhtida, ja meil on valitsus, mis laseb ennast juhtida," rääkis Tarand.

Tema sõnul mõjutavad valitsuse poliitikaid nii huvigrupid, ettevõtted kui ka teiste riikide valitsused. "Meil tuleb palju kiireid juhuotsuseid, kuna kellelgi teisel on neid vaja ja seda ma pean nõrkuseks," selgitas Tarand.

Saarts: peaminister on jäänud varju

Politoloog Tõnis Saarts peab peaminister Rõivast mitmekülgsemaks. Ta rõhutas, et Rõivase kahte valitsust tuleks vaadelda eraldi.

"Taavi Rõivas on olnud mõnes mõttes vastuoluline, kuna tema esimeses valitsuses sotsiaaldemokraatidega oli tunda uuendusmeelsust, värskust ja jõulisust. Viimaste eriti siis, kui me meenutame Reformierakonna valimiskampaaniat, mis sisaldas näiteks NATO lennukeid," sõnas Saarts.

Politoloogi hinnangul oli Rõivasel esimese valitsuse ajal väga dünaamilise ja innovatiivse riigijuhi imago. "Nüüd teine valitsus periood on olnud teistsugune ning väljakutsed on ka olnud kindlasti teised," nentis Saarts.

Tema arvates on Rõivas jäänud selles kabinetis pigem varju, kuna peaminister ei julge ennast nii jõuliselt kehtestada ja avameelselt ühiskonnaga rääkida.

"Me teame, et tegemist on sundabieluga ja ilmselt see kestab lõpuni ehk kuni 2019. aastani aga seda sellisel juhul, kui praegustes parlamendierakondades ei toimu mingeid lõhenemisi või sisekriise, mis avaksid ukse uutele võimalikele koalitsioonidele," arvas Saarts.

Politoloogi sõnul ollakse täna tupikseisus, sest alternatiivsed variandid puuduvad.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: