Lastele külla kutsutud Silma Õpikoja loodusemees Marko Valker alustas õppepäeva retkega Iloni Imedemaa hoovis. Üheskoos kuulati linnulaulu, vaadati milline näeb luubi all välja puukoor ja koguti maha kukkunud oksi ja muud põnevat, mida hiljem mikroskoobi all uurida.

Nii mõnigi noor loodushuviline ootaski kõige enam mikroskoobi proovimist. "Sest seal võib-olla näeb mulla seest elukaid või loomi ja okste pealt võib leida midagi huvitavat," põhjendas õppepäeval osalenud Paul-Mihkel huvi mikroskoobi vastu.

Lapsi juhendanud Marko Valkeri sõnul ei vasta tõele arvamus, et loodusõpet saab teha ainult sügaval metsas või üksildasel pilliroogu kasvanud rannikul.

"Me ei pea selleks alati kuskile kaugele sõitma. Tegelikult võib lasteaia või muuseumi olla suur looduse avastamise varaait. Siin on palju põnevat, mis esmapilgul silma ei hakka," selgitas Valker.

Kui põnev kraam, mida uurida, oli kokku kogutud, seadsid lapsed sammud tuppa, kus neid ootasid vahepeal ülesseatud mikroskoobid.

Õpitoas osalenute seas oli aga ka neid, kes olid üritusele sattunud juhuse tahtel. "Otsustasime hommikul lastega, et tuleks veedaks mängutoas aega ja siin kohapeal selgus: oi, selline tore üritus!" muljetas lapsevanem Veronika.

Marko Valkeri sõnul on Lääne-Euroopas sellisel väikestele lastele suunatud loodusharidusel juba aastakümnete pikkune traditsioon.

Viimastel aastatel on märgata, et see on muutumas üha tähtsamaks ka Eestis. Nii kasvab peale aga uus põlvkond, kes on ümbritseva maailma suhtes hoolivam ja keskonnateadlikum.