Tartu abilinnapea: kvoodipagulastega tegelemine jääb eelkõige riigi õlule ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Idomeni põgenikelaager 2016. aasta märtsis.
Idomeni põgenikelaager 2016. aasta märtsis. Autor/allikas: Johannes Tralla/ERR

Aasta läbi on sotsiaalministeerium tegelenud kohalike omavalitsuste võimekuse hindamisega pagulaste vastuvõtmiseks ja ümberpaigutamiseks. Esimeste Eestisse saabunud pagulastega on saabunud ka selgus, et kohalike omavalitsuste võimekus on endiselt puudulik ja kogu ümberpaigutamise protsessiga tegelemine langeb sotsiaalministeeriumi õlule.

Nädala alguses Tartusse saabunud pagulase elukoha- ja kohanemisprobleemide lahendamisega linn tegelema ei pea. Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi ja tervishoiu abilinnapea Artjom Suvorovi sõnul ei tule pagulasprobleemides riik appi mitte kohalikule omavalitsusele, vaid ressursside olemasolul aitavad kohalikud omavalitsused riiki, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Suvorovi sõnul on olukord tingitud asjaolust, et Tartu linna näitel pole omavalitsus endiselt piisavalt võimekas iseseisvalt pagulaste ümberpaigutamisega tegelema. "Vabu elamispindasid ei ole. Seega Tartul ei ole võimekust inimesi vastu võtta, kui kogu koormus langeks Tartu peale," märkis abilinnapea.

Ta lisas, et sotsiaalministeerium on esialgu lubanud kõik pagulastega seotud kohustused enda peale võtta. "See tähendab, et nemad vastutavad nii eluruumide, tugiisikute ja juhtumikorraldaja eest, kes hakkab neid igapäevaselt abistama. Samuti lubas ministeerium lahendada haridus- ja sotsiaalprobleemid lahendada," sõnas Suvorov.

Ideaalis võiks süsteem toimida nii, et riigi poolt võetakse pagulased vastu, aga kõik muud tegevused jäävad kohalike omavalitsuste vastutusalasse. Hetkel valitseva olukorra järgi tundub aga, et riik üritab iga hinna eest täita rahvusvaheliselt antud lubadust seoses sõjapõgenikele kaitse pakkumisega.

Aja möödudes peavad omavalitsused võtma rohkem kohustusi enda kanda

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juhi Triin Raagi sõnul on siiski ka omavalitsustel oma roll koordineerimistegevuses olemas. Raagi sõnul korraldab sotsiaalministeerium koos partneritega sõjapõgenikele küll eluaseme leidmise, tõlketeenuse pakkumise, eesti keele õppe ja esmase tervisekontrolli, kuid hilisemalt tekkivad probleemid on kohaliku omavalitsuse lahendada.

"Kui suve jooksul tehti esialgsed plaanid, siis seal oli läbiv seisukoht, et riik korraldab nendele elukoha ja teised nõutavad teenused korraldab riik. Kui neil on vaja lasteaiakohta lapsele või mingit muud omavalitsuse haldusalasse kuuluvat teenust, siis pöördub ta kohaliku omavalitsuse poole. Ka oma elukoha registreerib ta omavalitsuses," sõnas Raag.

Raagi sõnul riik pagulaste paigutamisega kohalikku omavalitsusse teerullipoliitikat ei kasuta, vaid arvesse võetakse ka omavalitsuste suutlikkust. Tema sõnul ei vasta tõele ka väide nagu ei saaks kohalikud omavalitsused pagulaste paigutamise hakkama - lihtsalt praegu käigus olev mudel on parim selleks, et töötada välja n-ö vettpidav süsteem.

"Me ei saa välistada, et ühel hetkel läheb see raskuskese ühe enam kohaliku omavalitsuse õlule. Seda just selles esimeses etapis, mis puudutab eluaset ja kõike muud. Lihtsalt, et seda protsessi sisse töötada ja näha, millised lahendused töötavad, siis praegusel hetkel on see niimoodi lahendatud," möönis Raag.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: