Valitsus arutas välismaalaste Eestisse tööle asumise lihtsustamist ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsus arutas kabinetinõupidamisel siseministeeriumi ettepanekuid välismaalaste seaduse muudatusteks, et lihtsustada majandusarengusse panustavate välismaalaste Eestisse tööle asumist.

Ettepandud muudatused on peamiselt suunatud start-up'idele ehk iduettevõtetele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektorile, kus on kõige suurem vajadus kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu järele.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on Eesti start-up kasvulavana rahvusvaheliselt tuntud ja tänane otsus aitab Eesti ettevõtetel tihedas rahvusvahelises konkurentsis püsida.

"Tahame motiveerida ettevõtlikke talente Eestis töötama, et tänastest start-up'idest kasvaksid välja rahvusvahelised korporatsioonid," ütles peaminister.

Siseminister Hanno Pevkur lisas, et ettepanek on arvata üks suuremaid murekohti Eesti tööjõuturul ehk IKT valdkond sisserände piirarvu alt välja.

"Lisaks soovime kehtestada minimaalseks välismaalasele makstavaks töötasuks Eesti keskmine palk ja lihtsustada muud välismaalaste Eestis töötamisega seotud bürokraatiat," täpsustas Pevkur.

Ettepanekute kohaselt plaanitakse tulevikus loobuda ka nõudest registreerida Eestist eemalviibimine.

"Ettevõtjad on tähelepanu juhtinud, et Eestis elamisloaga elavale välismaalasele kehtiv nõue enda rohkem kui 183-päevane eemalviibimine registreerida ei ole enam ajakohane ja ei toeta tööjõu mobiilsust. Seetõttu on mõistlik sellest loobuda," märkis Pevkur.

"Aktuaalsele kaamerale" rääkis Pevkur, et valitsuskabinet otsustas täna, millised on põhimõttelised suunad, millega edasi liikuda. "Kindlasti on küsimus selles, millised on suurinvestori elamisloa tingimused. See, et IKT-sektor vajab tuge, on täiesti mõistetav. See, et iduettevõtted võiksid Eestisse kergemini tulla, on ka kõigile vastuvõetav. Pigem on vaja siin täpsustada veel näiteks seda, milline siis see nõutav palgatase peaks olema, kui räägime palganõudest, ja veel väiksemaid küsimusi on püsti," selgitas ta.

Vastates küsimusele, kas vajaminevat tööjõudu võiks kuidagi siduda ka pagulaste vastuvõtmisega, ütles Pevkur, et sellest juttu ei olnud.

"Kui räägime ikkagi töötingimustest Eestis või Eestis olevate välismaalaste töötamistingimustest, siis siin pole oluline see, millisel alusel inimene siia saabub. Muidugi, me eeldame, et kui inimene tulebki ja tahab saada elamisluba töötamiseks, mis on peamine argument, siis tuleb vaadata seda, kuhu ta tööle tuleb ja millist palka talle maksma hakatakse ja kas Eestis endas on inimesi, kes seda tööd saaks teha. Sellepärast jäi sisse ka nõue, et töötukassa peab andma selleks nõusoleku, et inimest väljastpoolt tööle tuua," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: