Jürgen Ligi: erakoolide haridustoetust hoopis tõstetakse ({{commentsTotal}})

{{1459749201000 | amCalendar}}
Jürgen Ligi
Jürgen Ligi Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Haridus– ja teadusminister vastas kultuuritegelaste pöördumisele erakooliseaduse muutmise teemal, et ei vasta tõele väide nagu kavandaks valitsus haridustoetuse ära võtmist erakoolidelt ja tegelikult on vastupidi.

"Kusagilt on jäänud siiski mulje, nagu kavandaks valitsus haridustoetuse ära võtmist erakoolidelt. Tegelikult on vastupidi, oleme seda tõstnud käsikäes omavalitsuste toetuse kasvuga – eelmisel aastal 27,6 protsenti ja sel aastal 7,7 protsenti – ja tõstame ka 2017. aastal," kinnitas Ligi.

Tema sõnul kavandatakse ka eraldi rahastut, kust maksta hariduslikke mitmekesisust pakkuvatele erakoolidele lisatoetust haridustoetusele ja omavalitsuste taristutoetusele, samuti rahastame erivajadustega laste õpet ja nende koole eraldi põhimõttel.

"Taristu- ehk tegevustoetuse regulatsioon praegusel kujul on see, mis on põhiseadusega vastuolus. Olukorrast väljapääs on eelnõu, mis muudab erakoolid sisuliselt koolivõrgu osaks, mida kujundatakse koos omavalitsusega. On enesestmõistetav, et uue kooli loomine räägitaks kogukonnaga läbi, kui oodatakse sealt rahalist panust ka taristusse," märkis Ligi.

Ministri kinnitusel ei saa lahendus aga olla see, et keskvalitsus hakkaks erakoolide haridustoetuse kõrval ka nende taristukulusid automaatselt lisatoetama, kui omavalitsus samas koolivõrku tõmbab ning erakoole ei saa keskvalitsuse eelarvest rohkem toetada kui munitsipaalkoole, sest ei tohi ise juurde toota laste ebavõrdsust. Praegu toetab riik erakoolide lapsi 1,6 korda rohkem kui tavakooli last.

"Pea kõik omavalitsused toetasid erakoolide taristut vabatahtlikult enne 2011. aasta muudatust ning on kinnitanud, et jätkavad erakoolide kinnisvarakulude toetamist. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus erakoolide tulevik oleks ohus. Vastuoluline on olnud vaid Tallinn, ja ehkki mitmekesisust pakkuvaid erakoole toetada on sealt hiljuti suuliselt taas lubatud, oleks väga mõistlik, kui pöörduksite kirjaga ka linnavalitsuse poole, kelle laste osakaal on erakoolides suur," ütles Ligi.

Ligi kinnitas, et ka tema peab haridust võtmeküsimuseks ja austab vanemate õigust valida kooli. "Isiklikult olen alati toetanud eraalgatust hariduses ja olen nõus, et erakoolid on olulised ning osa koolivõrgust. Olen täiesti nõus ka sellega, et lähtuda tuleb põhiseadusest," ütles Ligi.

Ligi meenutas, et eelnõu tingiski riigikohtu otsus 2014. aastast, mis kuulutas kehtiva seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ning erinevalt riigikogust, kes 2010. aastal selle regulatsiooni läbimõtlemata kehtestas, lähtub ta rangelt ekspertide analüüsidest, sealhulgas riigikohtu, õiguskantsleri, riigikontrolli, omavalitsusliitude ja ametiliitude omadest.

Ligi kinnitusel loobuti pöördujate mainitud "kiirustades menetlemisest" siiski juba 2015. aasta kevadel, kuigi teada anti erakoolidele sellest paratamatusest juba 2014. aasta lõpul ning vahepeal on korraldatud arvukalt arutelusid huvigruppidega ning riigikogus on arutelud käinud ka juba eelmise aasta suvest.

Erakoolide esindaja: ministri väide erakoolide eelisrahastamisest ei vasta tõele

Erakoolide esindaja mittetulundusühingu Avalikult Haridusest liikme Katrin Tibari sõnul levitab haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi meedias juba pikemat aega valeinfot, et erakoolid tahavad saada 1,6 korda suuremat rahastust kui tavakoolid.

Tibar märkis, et erakoolid on alati saanud ja saavad ilmselt ka tulevikus kõige vähem maksumaksja raha. "Olulise osa kuludest maksavad erakoolide lapsevanemad omast taskust kinni. Kohaliku omavalitsuse koolid saavad maksumaksjalt täisrahastuse: osa rahast tuleb otse riigieelarvest, teine osa läbi kohaliku omavalitsuse. Minister Jürgen Ligi räägib aga ainult otse riigieelarvest munitsipaalkoolidele laekuvast rahast, vaikides kohaliku omavalitsuse eelarvest makstava maksumaksja raha lihtsalt maha," seletas Tibar.

Tibari sõnul luuakse seeläbi ekslik mulje, justkui saaks munitsipaalkoolid erakoolidest vähem raha. "Selline teadlik desinformeerimine tekitab ühiskonnas vastandumist ja klassiviha ning ei tohiks olla haridus- ja teadusministri ametile kohane."

"Erakoolid ei soovi raha juurde nagu minister Ligi väidab, vaid mõistlikus ulatuses erakoolide tegevuskulude toetamise jätkumist. Demokraatlikus ühiskonnas ei saa 4% lapsi ja peresid tuua ohvriks enamusele," sõnas Tibar.

Samuti soovib Tibar ümber lükata haridusministri poolt mitmeid kordi väljaöeldud väite, justkui erakoolide puhul oleks tegemist erahuvidega, mille eest võitlevad palgalised PR-brürood ja advokaadid. Tibar rõhutas, et erakoolide tegemistest teavitavad avalikkust jõudumööda kõigest käputäis lapsevanemaid ja seda täiesti tasuta, oma muude tööde ja tegemiste arvelt.

Lõpetuseks palub kodanikuliikumine Avalikult Haridusest minister Jürgen Ligil seletada lahti arvutuse, kuidas erakoolid saavad 1,6 korda rohkem maksumaksja raha kui tavakoolid ja paluvad ka nimetada need kinnimakstud PR-bürood, kellele ta viitab.

Tibar selgitas, et erakoolide kulud kaetakse praegu kolmest põhilisest allikast: õpetajate palgad haridustoetusest, kommunaalkulud (küte, vesi, elekter) tegevuskuludetoetusest ja kõik ülejäänud kulud lapsevanemate panusest õppemaksu näol (koolimaja rent, tugiteenused jne, samuti kõik muud kulud, mida haridustoetus ja tegevuskulude toetus ei kata). Ta märkis, et Ligi planeeritud kohustusliku tegevuskulude toetuse kadumisel jääb lapsevanemate kanda kaks kolmest komponendist, mis tähendab suurt õppemaksu tõusu ja keskmise sissetulekuga peredele muutub erakool kättesaamatuks.

Ministeerium lükkas Avalikult Haridusest süüdistused tagasi

Haridus- ja teadusministeerium lükkas õhtul omakorda tagasi Avalikult Haridusest süüdistused ning selgitas tausta.

Keskvalitsus annab kohalikele omavalitsustele ja erakoolidele iga õpilase eest haridustoetust, mis sisaldab õpetajate ja direktorite töötasu, koolilõuna, õppekirjanduse ja täienduskoolituse toetust. Kohalike omavalitsuste koolide taristu ja muude tegevuskulude katmise kohustus on kohalikul omavalitsusel. Seda riik ei toeta. Samas praegu tekkinud olukorras – üleminekuajal kuni erakooliseaduse põhiseadusega vastuolu kaotamiseni – annab riik erakoolidele nii haridustoetust kui ka toetab nende taristu ülalpidamist ja muid tegevuskulusid.

Eelmisel aastal said erakoolid haridustoetust kokku 10,8 miljonit eurot. Lisaks toetas riik erakoolide tegevuskulude katmist 6,8 miljoni euroga. See oli õpilase kohta 1,6 korda suurem summa, kui said omavalitsused, sest omavalitsused ei saanud riigilt taristukulude katmiseks toetust. Sellel aastal saavad erakoolid haridustoetust 11,7 miljonit eurot ning tegevuskulude toetust vähemalt 7,4 miljonit eurot, mis on samuti 1,6 korda rohkem õpilase kohta, kui võrrelda munitsipaalkoolidega.

Ministeerium on enda kinnitusel alati valmis partnerite päringutele ka otse ja varakult vastama.

Ministeeriumi poolt esitatud detailsem taustainfo (infograafika):

Riik maksab praegu ning tulevikus erakoolidele õppetööks haridustoetust, millega toetatakse õpetajate, direktorite töötasu, koolilõunat, õppekirjandust ja täienduskoolitust. Enamike erakoolide eelarvetest moodustab haridustoetus suurima osa. Lisaks toetasid enne 2011. aastat omavalitsused vabatahtlikult erakoolide taristu ja muid tegevuskulusid. 2011. aastal muutis seadusandja omavalitsustele erakoolide tegevuskulude toetamise kohustuslikuks.

2014. aastal otsustas riigikohus, et riik ei saa omavalitsustele panna kohustust erakoole toetada või peab otsustama, et annab omavalitsustele selle jaoks eraldi raha.

Valitsus esitas riigikogusse seaduseelnõu, mis teeb omavalitsustele erakoolide taristukulude toetamise taas vabatahtlikuks. On enesestmõistetav, et erakooli loomine ja üldine koolipinna laiendamine räägitaks läbi kogukonnaga, kellelt raha soovitakse ning kes peab tasuta koolikohad tagama ning neid planeerima.

Lisaks plaanib riik luua eraldi haridusliku mitmekesisuse rahastu, millega maksta veel lisatoetust hariduslikku mitmekesisust pakkuvatele erakoolidele. Hariduslike erivajadustega laste erakoolide tegevuskulusid on kaetud ja kaetakse ka edaspidi riigieelarvest täiel määral.

Partnerid on väljendanud kahte soovi – et erakoolide tegevustoetuse maksmine jääks omavalitsustele praegusel kombel kohustuslikuks, mis on põhiseadusevastane. Teine ettepanek on, et riik hakkaks lisaks haridustoetusele maksma erakoolidele ka tegevuskulude toetust. Omavalitsuste tavakoolide tegevuskulusid keskvalitsus ei toeta.

Erakoolide nii hariduskulude kui ka tegevuskulude riikliku toetamise tulemusena:

* Saaksid erakoolid riigilt umbes poole võrra (ca 1,6 korda) suuremat toetust.

* Haridusraha kasv soosiks erakoolivõrgu laienemist ning taristusse minevate kulude kasvu: keskvalitsus toetaks alternatiivse erakoolivõrgu laienemist ülejäänud koolivõrgu kokku tõmbamise kõrval ja nii erakoolidele kui ka omavalitsustele mineva haridustoetuse kasvu arvelt.

* Omavalitsusel oleks väga keeruline planeerida oma koolivõrku ja vajalikke õppekohti.

* Kasvab järsult oht hariduslikule kihistumisele, sest avalike vahendite toel luuakse massiivne baas eraraha kaasavatele koolidele, kes saavad selle toel lubada endale paremaid tingimusi.

Kuna tegevuskulude toetus on olnud omavalitsuste vaba valik (kuni 2011) ja kohustus (2011-2015), siis riigieelarvest saab seda leida vaid olemasolevate haridusvahendite või tuleviku vahendite kasvu arvelt.

Erakoolide tegevuskulude riiklikul toetamisel tuleks leida igal aastal juurde 7–11+ miljonit eurot. Võrdluseks, 2016. aastal on terve aasta peale riikliku erakoolide tegevuskulu toetuseks vaja üle 7 miljoni eurot. Sama summa eest saaks tõsta kõikide Eesti munitsipaal- ja erakoolide õpetajate palka enam kui 3,5%.

Toimetaja: Marek Kuul



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: