Eiki Berg: Mägi-Karabahhis pole enam aastakümneid olnud sõda ega rahu ({{commentsTotal}})

Armeenia riigipea Serzh Sarksjan ja Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijev kohtusid eelmise aasta lõpus Bernis
Armeenia riigipea Serzh Sarksjan ja Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijev kohtusid eelmise aasta lõpus Bernis Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete eksperdi Eiki Bergi hinnangul võib möödunud nädalavahetusel taas lahvatanud Mägi-Karabahhia konflikti eskaleerumise taga olla mitmeid põhjuseid, kuid tegelikkuses on piirkonnas juba aastakümneid kestnud "külmutatud" olukord, kus pole sõda ega rahu.

Möödunud laupäeva hommikul lahvatas taas aastakümneid kestnud, kuid viimasel ajal "külmunud" konflikt Aserbaidžaani territooriumil asuvas Mägi-Karabahhis, mille on Bakuu hinnangul okupeerinud Armeenia relvajõud.

Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete ekspert Eiki Berg ütles saates "Uudis+", et eskaleerunud konflikti juurde peituvad ajaloos, sest tegemist on Kaukaasia piirkonnaga, mis on jäänud rivaalitsevate jõudude vaatevälja.

"Põhjast Venemaa, lõunast Türgi ja Iraani mõjud. Kui me paneme selle riigi Mägi-Karabahhia venekeelde Nagorno-Karabahh, siis peituvad selles mõistes kolme keele alged. Nagorno viitab venekeeles mäele, kara on türgi keeles must ja bahh pärsia keeles aeg. Seega on justkui tegemist mägise musta aiaga," selgitas Berg.

Tema sõnul on see konflikt eelkõige aserite ja armeenlaste vahel. Seejuures on märkimisväärne, et armeenlased asereid eraldi rahvusena ei tunnista. "Nad loevad asereid türklasteks ja siin mängib oma rolli ka see, et armeenlased on oma ajaloos üle pidanud elama massilisi genotsiidi ja vägivalla näiteid, siis tegelikult on Mägi-Karabahhi konflikt tagasi minek aastasse 1915 ehk ajaloost tuntud sündmus võimendub tänases kontekstis uuesti," leidis Berg.

Arvatavasti on eskaleerumise põhjuseid on mitmeid

Täielikku relvarahu pole piirkonnas olnud alates 1980-ndate aastate lõpust, sest üksikud intsidendid on konfliktitsoonis alati aset leidnud. Samas suuri eskalatsioone pole piirkonnas ette tulnud, mistõttu küsitakse miks praegu see toimub.

Bergi hinnangul võib märkidest välja lugeda põhjuseid, miks see toimus. "Vahetult enne konflikti taaskäivitumist oli kuulda, et USA osariik Hawaii tunnustas Mägi-Karabahhia iseseisvust. Kuigi see oli osariigi tasand, mis ei näita riikliku suhtumist, võis see valada õli tulle," möönis Berg, kes aga lisas, et peale Hawaii on muidu tunnustamata riigi iseseisvust tunnustanud veel kuus kuni seitse USA osariiki.

"Teine oluline moment on see, et Türgi president Erdogan püüdis avada dialoogi president Putiniga, siis venelased ütlesid, et neil pole türklastega mitte midagi rääkida. Pidades silma seda konkreetset konflikti, kus erinevate osapoolte taga on mõjuvõimsad riigid nagu Venemaa ja Türgi, siis on põhjust arvata, et see on koht, kus Türgil on võimalus asuda taas dialoogi Vene võimudega," rääkis Berg.

Hea moment pidada sõda

Kolmanda võimalik põhjusena tõi Tartu ülikooli ekspert välja suhteliselt kehva Aserbaidžaani majanduse käekäigu. "Seda on mõjutanud naftahinna madalseis, mistõttu on viimase aasta jooksul Aserbaidžaani rahvusvaluuta devalveerunud umbes 70 protsendi ulatuses. Seega on sellel riigil kõige paremini hetkel ei lähe," nentis Berg.

Tema sõnul võib Aserbaidžaani riigipeal Ilham Alijevil olla hea moment pidada maha üks võidukas sõda, millega saaks hajutada majanduse halva käekäiguga seotud kriitikat. "Samas ma tahaks toonitada, et kui pidevalt on olnud vastamisi kümned tuhanded sõdurid kaevikutes ja igapäevane asi on olnud snaiprituli ning viimase aasta jooksul on sellele lisandunud ka kahurituli, siis oleks ebatäpne öelda, et eskalatsioon tuli kuidagi ootamatult," lisas Berg.

Tartu ülikooli politoloogi sõnul oodati sõja lahvatamist mõlemalt poolt ja tegelikkuses ei saa väita, et aserid ainsana olid valmis relvad haarama. "Mägi-Karabahhia armeenlased ise väidavad, et mingid alad on veel vabastamata, mis vajaksid aseritelt ülevõtmist. Olukord on olnud pingeline kogu aeg - pole sõda ega rahu," märkis Berg.

Jaga ja valitse

Siiski ei saa Mägi-Karabahhi konflikti puhul arvestamata jätta geopoliitiliste huvidega, mida võivad omada nii Venemaa, Türgi kui Iraan. Näiteks Kreml kasutab Bergi arvates piirkonna kontrollimiseks nn. jaga ja valitse metoodikat.

"Venemaa soovib endiselt, et tema käe ja jala juures olevad piirkonnad oleksid endiselt kontrolli all ja sealt ei väljuks. Moskva üritab oma lähivälismaa poliitikaga kontrolli alal hoida ja sellest tuleneb ühelt poolt väga tugev toetus Armeeniale ning teisalt pole ka saladus, et venelased on müünud relvi Aserbaidžaanile," rääkis Berg.

Türgi on väga tugev Bakuu liitlane, kes vaatab asereid oma hõimukaaslastena. "Mõnes mõttes on pan-turkism ja Türgi keele ning kultuuri alal hoidmine Türgi jaoks oluline. Üleüldse on Türgi piirkonnas kasvav geopoliitiline jõud," märkis Tartu ülikooli ekspert.

Tähelepanuväärne on ka fakt, et antud regioonist kulgevad läbi suured torujuhtmed, mille abil eksporditakse Kesk-Aasiast Euroopasse naftat ja gaasi. "Torujuhe, mis saab alguse Bakuust ja liigub läbi Tbilisi Türgi lõunarannikule, on väga lähedal Mägi-Karabahhiale," selgitas Berg.

Kultuuride kokkupõrke teooria ei päde

Teheran pole aga huvitatud Bakuu heast käekäigust, kuna arvestatav hulk asereid elab Iraanis ja nad moodustavad riigi suurima vähemusrahvuse. "Kui Aserbaidžaan võiks laiutada ja tänu partnerlusele Türgiga mingeid paremaid positsioone saavutada, siis on see otsene oht Iraanile," leidis Berg.

Rahvusvaheliste suhete eksperdi sõnul Huntingtoni kultuuridevahelise kokkupõrke teooria ei tööta selle konflikti puhul. "Iraan, mis on teokraatlik islamiriik, on selle konflikti puhul pigem õigeuskliku Armeenia, mitte moslemiusku Aserbaidžaani toetaja," möönis Berg.

Toimetaja: Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: