Uuring: Eestis kasutatakse reoveesetet liiga vähe

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Reovee töötlusjaam. Autor/allikas: NYT/Scanpix

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust selgus, et kogu Eestis tekib aastas ligikaudu 167 000 kuupmeetrit töödeldud reoveesetet, kuid selle kasutamine on paljudes kohtades problemaatiline.

Riik on aastate jooksul teinud suuri investeeringuid reovee puhastuse tõhustamiseks, kuid vähe on tegeletud reovee puhastuse käigus tekkiva sette käitluse arendamisega.

Uuringust selgus, et kõige enam tekib reoveesetet Harju, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakondades ehk vastavalt 95, 86 ja 87 kuupmeetrit päevas, kõige vähem Hiiu, Lääne ja Saare maakonnas ehk vastavalt 9, 3 ja 4 kuupmeetrit päevas.

Enam kui pool reoveesettest aunkompostitakse välitingimustes, vähemal määral kasutatakse reaktorkompostimist ning biogaasijaamasid. Kuna reoveesette käitlemine on üsna kulukas, on mitmed mitmed vee-ettevõtjad sellest loobunud ja annavad sette jäätmekäitlejatele.

Reoveesette kasutamise osas ilmnes, et peamiselt kasutatakse seda haljastuses ehk 54 protsenti ja märksa vähem põllumajanduses ehk 16 protsenti. Lisaks selgus, et töödeldud reoveesettest 13 protsenti kasutatakse rekultiveerimisel ning 11 protsenti ei realiseerita ning see kuhjub ettevõtete territooriumil.

"Suuremal või vähemal määral tekitab töödeldud reoveesettele kasutuse leidmine probleeme paljudes Eesti vee-ettevõtetes. Haljastuses ei lähe seda nii palju vaja ning reoveesette kasutamist põllumajanduses pisut peljatakse. Arvatakse, et selle kasutamine võib olla ohtlik ja ebamugav ning teavet reoveesette kohta ei ole piisavalt. Sellegi poolest näevad vee-ettevõtted reoveesetet väärtusena, mis tuleks komposteerida ja taaskasutada tootena ning vee-ettevõtted teevad selle nimel tööd, ütles Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees.

Töödeldud reoveesete sisaldab palju toitained ja muid ühendeid, mistõttu võib seda pidada heaks orgaaniliseks väetiseks, kuid samas võib see sisaldada ka erinevaid saasteaineid, näiteks raskemetalle, ravimijääke, haigusttekitavaid mikroorganisme jms, mis on ohtlikud nii keskkonnale kui ka inimtervisele.

Täna on reoveesette kasutamisele seatud kindlad piirangud, näiteks ei tohi setet kasutada maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi.

Samuti on keelatud maal, kuhu on setet laotatud, aasta jooksul pärast laotamist kasvatada köögiviljakultuure ning ravim- või maitsetaimi toiduks või söödaks.
Reoveesette kasutaja peab oma tegevuse Keskkonnaametis registreerima ning pidama põlluraamatut, kuhu kantakse sette kasutamise aeg, koht ning analüüsiandmed.

Uuringu tegi OÜ Aqua Consult Baltic ning seda toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: