Euroopa Komisjon tegi ettepaneku senise varjupaigasüsteemi reformimiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans.
Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans. Autor/allikas: Slawomir Kaminski/Reuters/Scanpix

Euroopa Komisjon tutvustas täna võimalusi Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks ja esitas ettepaneku luua süsteem Euroopa Liitu reisivate kolmandate riikide kodanike piiriületusandmete registreerimiseks.

Täna algatas Euroopa Komisjon Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi, mille eesmärk on luua õiglane ja jätkusuutlik süsteem varjupaigataotlejate jagamiseks liikmesriikide vahel, ühtlustada varjupaigamenetlusi ja -nõudeid, et tagada kõikjal liidus võrdsed tingimused ja vähendada stiimuleid varjupaigataotlejate ebaseaduslikuks edasiliikumiseks teise liikmesriiki, ning suurendada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti volitusi. Samal ajal soovib komisjon tagada turvalised ja hästi hallatavad moodused seaduslikuks sisserändeks Euroopasse, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esindus oma pressiteates.

"Rändekriis on toonud esile meie ühise varjupaigasüsteemi nõrgad küljed. On selge, et meil tuleb jätkuvalt kaitsta abivajajad, et nad ei annaks oma elu kurjategijate kätesse, kes neid ebaseaduslikult üle piiri toimetavad. Samas ei ole praegune süsteem jätkusuutlik. Liikmesriikide erinev poliitika on kutsunud esile ebaseadusliku sisserände ja tormijooksu riikidele, kus varjupaigatingimused on kõige soodsamad. Praegune kriis on näidanud, et Dublini süsteem paneb liiga suure vastutuse väikese arvu liikmesriikide õlgadele. Selleks et olukord kontrolli alla saada, tuleb lühemas perspektiivis jätkata olemasolevate õigusnormide kohaldamist. Pikemas perspektiivis tuleb meil töötada välja ühistel reeglitel põhinev jätkusuutlik süsteem, mis tagaks vastutuse õiglase jagamise ja abivajajatele turvalise ja seadusliku võimaluse Euroopa Liitu jõudmiseks,” märkis Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans.

Selleks saab komisjon esitada ettepaneku muuta Dublini määrust, mille kohaselt vastutab praegu varjupaigataotluse läbivaatamise eest üldjuhul liikmesriik, mille kaudu liitu on sisenetud. Määruse muutmine võiks seisneda selle täiendamises õiglase kohandusmehhanismiga või üleminekus uuele kvoodipõhisele süsteemile. Reformitud Dublini süsteemis sätestatud jaotusmehhanismi rakendamiseks võiks anda suuremad volitused Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile.

Samuti kavatseb komisjon täiendavalt ühtlustada varjupaigamenetlust, et tagada kogu Euroopa Liidus varjupaigataotlejate inimlikum ja võrdsem kohtlemine ning vähendada tegureid, mis tõmbavad neid valitud liikmesriikidesse. Takistada saab ka ebaseaduslikku edasiliikumist teise liikmesriiki, kehtestades näiteks tingimuse, et varjupaigataotleja omandab teatavad õigused ainult juhul, kui ta registreerib end, annab sõrmejäljed ega lahku talle määratud liikmesriigist.

Samal ajal vajab Euroopa Liit ettevaatavat töörändepoliitikat, et paremini korvata puuduvaid oskusi ning tulla toime demograafiliste probleemidega. Seetõttu tegeleb komisjon ka mitmete küsimustega seaduslike rändeteede ja integratsioonipoliitika valdkonnas, näiteks Euroopa Liidu sinise kaardi direktiivi reformi ning meetmetega uuendusmeelsete ettevõtjate ligimeelitamiseks ja toetamiseks.

Lisaks varjupaigasüsteemi reformi käsitlevale teatisele esitas komisjon täna ka ettepaneku luua riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, et kiirendada, lihtsustada ja muuta rangemaks Euroopa Liitu reisivate kolmandate riikide kodanike piirikontrollimenetlusi. See on osa laiemast e-piiride paketist, mis laiendab infosüsteemide rolli välispiiride haldamises, sisejulgeolekus ning võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

Süsteemi kohaldataks Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kodanike suhtes, kellel on lubatud Schengeni alal lühiajaliselt viibida, ning selles registreeritakse nimi, reisidokumendi liik, biomeetrilised andmed ning saabumise ja lahkumise koht. Uus kord asendab praeguse passide käsitsi tembeldamise süsteemi, mis on aeganõudev, ei paku usaldusväärseid andmeid piiriületuste kohta ega võimalda lubatud viibimisaja ületanute tuvastamist.

Koos kõnelause ettepanekuga avaldas komisjon ka teatise "Tugevamad ja arukamad infosüsteemid piiride ja julgeoleku jaoks", et algatada arutelu selle üle, kuidas muuta infosüsteeme tulemuslikumaks ja tõhusamaks Euroopa Liidu välispiiride haldamisel ning sisejulgeoleku parandamisel.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: