Haldusreformi seaduse eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise  ({{commentsTotal}})

{{1459961799000 | amCalendar}}
Riigikogu saal
Riigikogu saal Autor/allikas: riigikogu

Riigikogus läbis esimese lugemise haldusreformi seaduse eelnõu, mis seab omavalitsuse minimaalseks suuruseks 5000 elanikku ning näeb ette väikeste omavalitsuste ühinemist.

Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused. Haldusreformi eesmärgiks on selliste omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.

Vastavalt eelnõule on miinimumkriteeriumitele mittevastavatel kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega otsustada, kellega vabatahtlikult ühineda ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Kui ühinemise tulemusel moodustub vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsus saab tekkinud omavalitsus täiendavat toetust. Valitsus on ühinemistoetusteks ühtekokku ette näinud kuni 80 miljonit eurot.

Opositsioon lubab haldusreformi seadusele palju muudatusettepanekuid

Riigihalduse minister Arto Aas selgitas haldusreformi vajalikkust riigikogus mitu tundi. Minimaalselt 5000 ja soovituslikult 11 000 elanikuga omavalitsuste ühinemisläbirääkimised peaks lõppema järgmisel aastal, et sügisel saaks valida juba ühendvalla juhte. Aas ütles oma kõnes, et praegusel viisil killustatuna jätkata pole mõtet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kas Eesti maaelu mured ja ääremaastumise süvenemise lahendab see kui haldusreformi ei tule? Kui omavalitsused jätkavad killustatult, konkureerides ebapiisava ressursi pärast ja riik on sunnitud jätkama oluliste avalike teenuste ülevõtmisega. Ka otsustamatus on otsus, aga senine areng ei näita, et väikesed ja killustatud omavalitsused oleks kuidagi hea lahendus paljude piirkondade jaoks," ütles Aas.

Ühtekokku läheb vabatahtliku ühinemisboonusena jagamisele 80 miljonit eurot. Vabaerakond pole rahul, et seadusest jääb puutumata Tallinna linn ja erakond teeb ettepaneku rakendada pealinnas Põhjamaa mudelit, kus linnaosadel on suuremad õigused ja koostöösse on haaratud ka lähivallad.

Me tunneme, seda et Tallinna versus muud omavalitsused tunnevad suurt ebaõiglust, sest praegune seadus, mis räägib kohaliku omavalitsuse ülesannetest, tulubaasist, on Tallinnale soodus, seetõttu oleks mõistlik, kui iga linnaosa omaks omaette omavalitsuse staatust. Sellised koostöömudelid kehtivad Stochomis, Helsingis,Kopenhaagenis," rääkis Vabaerakonna fraktsiooni liige Külliki Kübarsepp.

Veel muretseb Vabaerakond ühinemise tõttu tekkida võiva ääremaastumise pärast ja soovib, et osavaldade loomise kohustus oleks seadusesse sisse kirjutatud. Arto Aas seda ideed ei toeta.

"Kuidas täpselt, millist mudelit selles kohalikus omavalitsuses kasutatakse osavaldade puhul ja osavaldade kogus, see peab olme kohea peal kokku lepitud. Ei ole praktiline ja mõistlik seda ülevalt poolt ette kirjutada, seda enam, et kohaliku omavalitsuse sisemine juhtimismudel on üks väga oluline kohaliku autonoomia nurgakivi," sõnas Aas.

EKRE liikmed ei kujuta ette, kuidas hakkab reaalselt välja nägema omavalitsuste sundliitmine.

Keskerakond soovib laiendada erisusi, mis praegu kehtivad hajaasustuse, mereliste saarvaldade ja ühtse kultuurilise identideedi korral. Keskerakond arutas täna küll haldusreformi, kuid pole hääletamise üle veel otsustanud.

"Fraktsioon otsest, ühest otsust ei teinud. Küll aga läbirääkimistel jäi kõlama otsus, et haldusreform on vajalik, eriti siis, kui põhirõhk on pandud vabatahtlikkusele ühinemistel," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Rein Ratas.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 9 saadikut ja vastu 48, erapooletuid oli 7. Ettepanek ei leidnud Riigikogu toetust.

Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks on 20. aprill.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: