Porošenko: Hollandi referendumi korraldajad tahtsid rünnata Euroopa ühtsust ja väärtusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ukraina president Petro Porošenko.
Ukraina president Petro Porošenko. Autor/allikas: Issei Kato/Reuters/Scanpix

President Petro Porošenko teatas Hollandi referendumi tulemusi kommenteerides, et Ukrainal on endiselt kavas Euroopa Liidu suunas liikuda.

"Ma tahaksin meelde tuletada, et referendumi korraldajate tegelik eesmärk ei olnud Ukraina ja Euroopa Liidu vaheline assotsiatsioonilepe, vaid soov rünnata Euroopa ühtsust, rünnata euroopalikke väärtusi. Seda tõestab ka arutelu, mis referendumile eelnes," rääkis Tokyos visiidil oled Ukraina riigipea Uniani teatel.

Kuna tegemist pole valitsuse jaoks siduva ja kohustusliku referendumiga, vaid selle iseloom on konsultatiivne, siis usub Porošenko, et nüüd on küsimus Hollandi valitsuse, parlamendi ja poliitikute lahendada.

"Ma olen veendunud, et strateegiliselt pole see sündmus takistuseks Ukraina teel Euroopasse," sõnas Porošenko ja kinnitas, et Ukraina hakkab Hollandi referendumi tulemusest hoolimata rakendama ja täitma assotsiatsioonileppest tulenevaid kohustusi, sest see on viis, kuidas Ukraina riiki moderniseerida ja tagada oma iseseisvust. 

Hollandis eile toimunud referendumil lükati tagasi Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonilepe. Esialgsetel andmetel toetas lepet 38 ja vastu oli 61 protsenti hääletanuist.

Osalusprotsendiks oli 32,2, mis tähendab, et peaminister Mark Rutte valitsus peab rahvahääletuse tulemusega arvestama. Referendumi tulemuste kehtima jäämiseks peab osalusprotsent ületama 30.

Rutte tunnistas "ei" leeri veenvat võitu ja oli sunnitud nentima, et "juhul, kui osalus on üle nõutud määra, ei ole võimalik lepet praegusel kujul ratifitseerida".

Suur osa valijatest jättis hääletamata, sest nad ei pidanud teemat piisavalt oluliseks. Tegemist oli Hollandi ajaloo kolmanda referendumiga.

Kogu referendumi puhul polnud tegelik küsimus niivõrd Ukraina assotsiatsioonileppes, vaid kogu Euroopa Liidu kritiseerimises. Eelmisel aastal hakkas Hollandis kehtima rahvahääletusi reguleeriv seadus, mille kohaselt saab referendumi abil kehtivat seadust muuta. Euroskeptikud kasutasid võimalust ning võtsid sihikule mõne Euroopa Liitu puudutava seaduse läbikukutamise. Ning paraku jäi euroskeptikutele ette just nimelt äsja esile kerkinud EL-Ukraina assotsiatsioonilepet puudutav seadus, mis hollandlasi tegelikult ei huvitagi.

Nagu ka paljudes teistes liikmesriikides, on ka Hollandis kriitika Euroopa otsustusprotsessi suhtes kasvanud. Paljude jaoks on raske leppida näiteks Kreeka toetamise või mitmete migratsiooni või pagulasi puudutavate otsustega. Valitsusel on aga tulnud pidevalt selgitada, miks need otsused on nii hollandlaste kui ka kogu Euroopa huvides.

Kuigi seaduse kohaselt pole referendumi tulemus valitsuse jaoks siduv, on paraku valimisteni jäänud vähem kui aasta ning kui valitsus referendumi tulemust ei arvesta, annab see valimistel ilmselgelt tunda.

Leppe peavad ratifitseerima kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Holland on ainus, kus seda pole veel tehtud. Ukraina vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga hakkas kehtima aasta algusest. Selleks et see kehtivuse kaotaks, peaksid kõik liikmesriigid selle kehtetuks kuulutama - nii aga ei juhtu. Kui aga Holland assotsiatsioonilepet heaks ei kiida, pole võimalik seda ka ametlikult ratifitseerida. Eesistujamaa Holland jääks seega väga piinlikku olukorda, kus väikesel grupil sealsetest euroskeptikutest õnnestus ülejäänud liikmesriikide parlamentide otsused tupikusse suunata.

Euroopa Liidul on võimalik Hollandit meelitada sellega, et assotsiatsioonileppesse tehakse muudatusi. Nii juhtus näiteks 2005. aastal, kui Holland ei kiitnud heaks Euroopa Liidu põhiseadust. Lahenduseks oli see, et seda ei kutsutud enam põhiseaduseks, tehti mõningaid "kosmeetilisi" muudatusi ning seejärel kiitis Holland selle heaks. Hollandi euroskeptikute arvates oleks aga selline stsenaarium järjekordseks tõestuseks, et Euroopa Liit on iga päevaga üha naeruväärsem.

Euroskeptilise Vabaduspartei juht Geert Wilders kutsus varem üles kõiki Ukraina assotsiatsioonileppe vastu hääletama ning avaldas arvamust, et Ei-kampaania võit on inspiratsiooniks ka Briti valijatele, kes peavad juunis otsustama, kas Suurbritannia jätkab Euroopa Liidus või mitte. Venemaa meedias, kus ka eelpool nimetatud Wilders sageli sõna võtab, võeti Hollandi referendumi tulemus vastu suure heakskiiduga.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: