Rauno Vinni: kuidas poliitikas võita sõpru ja mõjutada inimesi  ({{commentsTotal}})

Rauno Vinni on mõttekoja Praxis riigivalitsemise programmi juht.
Rauno Vinni on mõttekoja Praxis riigivalitsemise programmi juht. Autor/allikas: Praxis

Fakte ei ole olemas, on ainult tõlgendused. See Friedrich Nietzsche mõte sobib iseloomustama sellenädalast ETV „Foorumi“ saate debatti, mis keskendus erakoolide rahastamisele. Mõttevahetus oli äge ja kohati isiklik. Kõige sagedamini kordus sõna „punnseis“. Intelligentsed ja hästiinformeeritud arutlejad ei suutnud teineteisele millimeetritki lähemale astuda ning see paneb mõtlema. Kas Nietzschel oli õigus, et fakte pole ja sestap on ka poliitikakujundamine loogiliselt seletamatu?

Erakoolide rahastamine ei ole ainus teema, kus väitlejad on tõendid kõrvale heitnud ja lasknud emotsioonidel kõnelda. Seda probleemi võib täheldada ka teistes teravates aruteludes nagu alkoholireklaami piirangud ja pagulaste vastuvõtmine. Kui kõne all on isiklikud huvid, siis oma tõe pealesurumisel vahendeid ei valita. Ühelt poolt on see inimlik ja poliitikakujundamise tavaline osa. Teisalt, kas keset kirelõõma on ikka võimalik kokkuleppeid ja asjalikke otsuseid teha? Miks on inimesi nii raske faktidega veenda?

Esimene põhjus on see, et osalised ei suuda sageli kokku leppida isegi probleemi tuumas. Erakoolide näite varal – ühed räägivad aiast ja teised aiaaugust. Muutuste pooldajad väidavad, et tänane süsteem ei taga laste võrdset kohtlemist. Teised väidavad, et rahastamiskorralduse muutmine kahjustaks erivajadustega laste huve. Kelle poolel on õigus? Ehk on mõlema jutus tera tõtt? Sellest on raske aru saada, sest probleemi ja selle lahendamise eesmärki nähakse erinevalt. Väitlus on justkui pimedate mõõgavõitlus – igaks juhuks äsa nii kõvasti kui saad, vahet ei ole keda ja mida tabad!

Teiseks on inimesi on raske tõenditega veenda, sest isegi statistikat mõistetakse erinevalt. Kui arutelu osalised kasutavad tulemuste saavutamiseks erinevaid algandmeid, mõisteid ja valemeid, siis ei ole väited võrreldavad. Erakoolide puhul – esimene osapool ütleb, et erakoolid on maksumaksjale kallimad ja teine, et see on vale. Analüütiku hariduseta isik ei suuda kummagi osapoole väiteid ise kontrollida. Tekib küsimus, kelle juttu uskuda ja kelle oma mitte? Keda usaldada? Kas mõnda välist eksperti?

Kolmapäeval avaldatigi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tehtud Eesti haridussüsteemi analüüs, mille järeldused toetavad Haridus- ja Teadusministeeriumi positsioone. Edasises debatis OECD aruandele toetumist soosib see, et OECD-l ei ole Eesti arutelus nö erahuvisid. OECD-l on ka juurdepääs paljude riikide kogemusele ja asjakohastele andmete. Kuid vaevalt, et ainuüksi OECD analüüs erakoolituse senise rahastamissüsteemi toetajaid ümber veenavad. OECD raport avaldab ehk mõju neile, kel seni kindel seisukoht puudus. Aga kui inimesed on otsustanud millessegi uskuda, siis on neid pea võimatu ümber veenda. Nietzschel oli selles mõttes õigus, et faktid ei loe kui isikud ei ole valmis neid aktsepteerima.

Seega on oodata erakoolide debati jätkumist. Loodetavasti aitab OECD raport sellel ägedust maha võtta. Kuid ainult sellest ei piisa – osapooled peavad esmalt ühiselt probleemi sõnastama. Nt tuleks kokku leppida see, kas seadusemuudatuste peamine eesmärk on laste võrdsuse tagamine või hoopis koolivõrgu optimeerimine raha ümberjagamiseks. Lepitagu kokku kumb on olulisem. Või pandagu paika, mis on need muutujad, mida mõlemad osapooled ühtmoodi käsitlevad.

Pärast juurprobleemi ja eesmärgi ühist sõnastamist (või koos sellega) tuleb probleemi osad kaardistada. Tänase tüli üheks põhjuseks see, et laiema õigluse loomise nimel riivatakse kitsama rühma ootusi. Tundub, et erakoolide senise rahastamiskorralduse toetajad kardavad, et nendest nö sõidetakse üle. Hirm ja kartus ei ole ratsionaalsed nähtused, kuid nendega tuleb arvestada. Kas ei oleks võimalik lahenduste haaret laiemaks tõmmata ja asju nii korraldada, et kõikide osaliste huvisid tunnustatakse? Ka OECD raport toob näiteid riikidest, kus erakoolide toetamisel on leitud kesktee.

Lühidalt, hoog on vaja maha võtta. Tuleks korraldada arutelu, kus vastaste väited üksipulgi lahti võetakse ning tõendid rahulikult üle vaadatakse. Lahendusi ei tohiks enne lauale tõstagi kui lähtekohtasid ühtemoodi tajutakse. Vaidluse lahendamise võtmeks on tunnete asemel sisust rääkimine. See vastus kõlab isegi liiga lihtsalt. Aga kui uskuda psühholoogide uuringuid siis inimeste järsk tõenditega vastandumine võib anda tagasilöögi ja muuta usku algsesse arvamusse veelgi sügavamaks.

Varem eeldati, et kui uus informatsioon on senisest teadmisest kaalukam ja kuidagi eelneva kogemusega haagib, siis on veenmine võimalik. Kui aga seoseid ei teki, siis faktide vastandumisel kinnistuvad vanad vaated teadvuses veel tugevamalt. See muudabki teistsuguste faktide omaksvõtmise keeruliseks. Mõelgem nt Edgar Savisaart tabanud süüdistustele ja paljude Keskerakonna toetajate vankumatule usule, et tegu on alusetu rünnakuga.

Üks uuem uuring näitas, et nn tagasilöögi efekt võib tekkida siis, kui uus info ohustab inimese eneseteadvust. Kui inimesi soovitakse ümber veenda, siis tuleb fakte esitada taktitundeliselt. Kasutatavad argumendid ei tohiks kahjustada inimeste uskumusi ja ohustada nende identiteeti. Nt kui konkurendid peaksid soovima mõjutada Savisaare toetajaid, siis faktide arv ja raskus ei ole tõestusvahend. Tuleks leida vaatenurk, mis Keskerakonna valijaid kõnetaks – nt kuidas korruptsioon laiemas plaanis nende huvisid kahjustab.

Lõpetuseks, punnseisude ennetamiseks tuleb vastaseid kannatlikult veenda ja püüda mõista nende argumente. Tuleb otsida ühisosa, et suurendada vastaliste vastuvõtlikkust soovitud sõnumitele. Muidugi on see aeganõudev asjade ajamise viis. Kuid sellenädalane haldusreformi arutelu Riigikogus näitab, et kui on tahet aruteludega kuhugi välja jõuda, siis võib isegi lootusetuna näiva probleemiga edusamme teha.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

 

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: