Erialadiplomaat ei pea edaspidi tingimata kaht võõrkeelt oskama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Välisministeerium
Välisministeerium Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 2018. aastal ja see nõuab rohkemate diplomaatide palkamist, leebemaid keelenõudeid neile ning välisministeeriumile langeva koormuse hajutamist.

Praegu võib välisteenistusse võtta isiku, kes valdab vähemalt kahte võõrkeelt, millest üks on inglise või prantsuse keel, valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud ulatuses. Nüüd tehakse välisteenistuse seadusesse erand, mis luba erialadiplomaadiks võtta ka ainult üht võõrkeelt valdava inimese.

Karjääridiplomaatide välisteenistusse võtmisel nõutakse jätkuvalt kahe võõrkeele oskust, aga erialadiplomaatide puhul on välisministeeriumi hinnangul olulisemad nende erialased teadmised.

"Erialadiplomaadi puhul on tegemist oma valdkonna spetsialistiga, kelle puhul on kõige olulisem tema erialased teadmised ning piisab ka ühe võõrkeele oskusest. Muudatus on seega vajalik selleks, et kahe võõrkeele oskuse nõue ei saaks takistuseks muus osas igati pädeva spetsialisti lähetamisel erialadiplomaadina," seisab eelnõu seletuskirjas.

Teise võõrkeele oskus tuleb välisministeeriumi arvates küll kasuks, kuid ei ole tööülesannete täitmisel sageli hädavajalik.

Siiski, kui lähetajaministeerium leiab, et vaja on vähemalt kahe võõrkeele oskust, kehtestatakse see nõue näiteks ametijuhendis.

Seadus peaks jõustuma tänavu juulis. EL-i eesistumise alguseks aastal 2018 on eesmärk suurendada töötajate arvu EL-i esinduses 200-ni ning lähetada teistesse välisesindustesse täiendavalt 14 diplomaati, samas kui tavapäraselt lähetatakse 70-100 teenistujat aastas.

Eesistumine puudutab ka teisi ministeeriumeid, mis kokku vajavad kuni 60 erialadiplomaati lisaks.

Oluline muudatus võrreldes kehtiva seadusega on ka see, et riigikantselei võrdsustatakse lähetajaministeeriumiga.

See on tingitud asjaolust, et riigikantselei on hakanud oma funktsiooni täitma Brüsselis, alalise EL-i esinduse juures ehk välisministeeriumi struktuuriüksuse kaudu, nagu teevad kõik ministeeriumid oma esindajaid lähetades.

Praegune seadus ei luba riigikantseleil lähetada oma spetsialisti erialadiplomaadina, vaid teenistuja lähetatakse Välisministeeriumi koosseisulise teenistujana. See tähendab, et välisministeerium on sunnitud teise asutuse funktsiooni täitmiseks suurendama oma koosseisu nii ametikohtade kui teenistujate mõttes.

Muudatuse tulemusena väheneb välisministeeriumi ja riigikantselei rahandusosakondade koormus, sest ära jääb vastastikune aruannete esitamine, kulude ja laekumiste võrdlemine ning rahaline arveldamine.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: