Eraettevõtluses levib endiselt arvamus, et altkäemaksu andmine on normaalne ({{commentsTotal}})

Läinud aastal registreeriti nelikümmend viis erasektoris toimunud korruptsioonikuritegu. Ehkki seda on pea kümme korda vähem, kui korruptsioonikuritegusid kokku, tõdevad nii politsei kui prokuratuur, et erasektori puhul on taoliste kuritegude avastamine veel keerulisem kui avalikus sektoris.

Avalikkuse tähelepanu saanud korruptsioonijuhtumid puudutavad enamasti poliitikut või ametnikku, kes riigi usaldust ära kasutades endale varandust kokku korjab. Erasektori korruptsioon sellest palju ei erine.

Näiteks võib tuua Rimi projektijuhi Tiit Eliase, kes eelistas ehitusettevõtetega kokkuleppeid sõlmides neid, kes talle pistist pakkusid.

Kõik läinud aasta 45 erasektori korruptsioonikuritegu puudutavadki moel või teisel ehitusvaldkonda.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul võib tegu olla juhusega. Teisalt tõdeb ta, et ehituses liikuvad suured rahad võivad nii mõnelegi ahvatluseks olla. Samas ei ole ehitus ainus korruptsioonialdis valdkond.

"Kaubandus on teine valdkond, kus hankejuht hangib mõnes ettevõttes kaupu vaid neilt ettevõtetelt, kes on valmis temale altkäemaksu andma. Ettevõtjad peaks ise neil momentidel teadma, et sellised meeleheapakkumised on ilmselgelt keelatud," rääkis ta.

Kui avalikus sektoris on korruptsioonikuriteod selgelt hukka mõistetud, siis erasektoris võib Ombleri sõnul senini kohata suhtumist, et asjaajamine peabki läbi altkäemaksude käima.

"Lause: "Nii on ju kogu aeg käinud!" võib eraettevõtluses olla üks juht-slogan," sõnas ta. Ombleri hinnangul on see aga valearusaam ja ettevõtjad peaks järjest enam nii juhtide kui ka töötajate seas ausa äritegevuse väärtusi jagama ja juurutama.

Täpset korruptsiooni levikuala Eestis ei teata

Põhja ringkonnaprokuratuuri majandus-, korruptsiooni- ja küberkuritegude osakonna abiprokurör Silvia Kruusmaa tõdes, et ettevõtjate korruptsiooni soosimine tõkestab kuritegude avastamist.

"Arvan, et seda kuritegu tajutakse vähem kuriteona kui avaliku sektori korruptsiooni. Seetõttu ei saa praegu põhjapanevalt öelda, kui levinud see Eestis on," sõnas ta.

Kruusmaa tõi läinud aastal valminud magistritöös välja, et näiteks Saksamaal avastatakse avaliku ja erasektori korruptsioonijuhtumeid võrdselt. Rahvusvaheliselt kannatavad korruptsioonikuritegude all just suuremad ettevõtted, kus omanik ei viibi otsustamise juures ja organisatsioonis puudub sisekontroll.

"Eeskätt teevad seda keskastmejuhid, kellel ei ole omanikustaatust ega ka sidet ettevõttega. Nad ei teeni tulu ettevõtja jaoks, vaid on tavalised palgatöötajad," selgitas Kruusmaa.

Ka Mati Ombler paneb ettevõtjatele südamele, et välditaks olukordi, kus mõni töötaja võib väike töötajate grupp saab teha ilma kontrollita võtta vastu ettevõttele olulisi otsuseid.

Ühtlasi rõhutas ta, et kui ettevõtja saab teada mõne töötaja korruptiivsest käitumisest, ei tasu asju n-ö siseringis lahendama hakata. "Tuntakse, et see on kõige lihtsam viis, võib-olla arvatakse, et politseil pole mahti või suutlikkust sellega tegeleda. Tegelikult, kui juhtkond annab kindlalt märku, et see on sobimatu käitumine, võidab ettevõtja endale poolehoidu ega kahjusta mainet," rääkis Ombler.

Toimetaja: Greete Palmiste



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: