"Majakalinn" - nii nimetatakse projekti, mille elluviimist rahastatakse otse Euroopa Komisjoni (EK) vahenditest. Tartu ühes nelja sõsarlinnaga valiti välja 42 taotleja hulgast ning see tähendab Tartu jaoks renoveerimiskulude katmist mahus 100 eur/m2, kusjuures projekti kogumaksumust hinnatakse suurusjärku 250-300 eur/m2. Lisaks on korteriühistutel võimalik taotleda veel Kredexi renoveerimislaenu 40% ulatuses sellest, mida Euroopa Komisjoni toetus ei kata. Saavutatav energiatõhusus teeb investeeringu kiiresti tasa.

23 nutimaja

Tartu plaan oma ökoloogilist jalajälge vähendada on ambitsioonikas: 42 pilootprojekti piirkonda jäävast „paneelikast“ loodetakse nutimajaks korrastada umbes 23 ehk kokku katab toetus 39 000 m2 elupinna kordategemise. Lisaks hoonetele endile, mis saavad päikesepaneelid, mille abil toodetava energia jääksoojus suunatakse linna kaugküttevõrku, varustatakse majad ka kõikvõimalike andurite ja sensoritega, mille abil temperatuuri, niiskustaset, kütet jm jälgida ning reguleerida.

Samuti muutub tundmatuseni piirkonna taristu: rajatakse neli elektriautode ja -jalgrataste laenutuspunkti, LED-valgustus asendab senise tänavavalgustuse, ümbruskonna õhutaset ja liiklusolusid hakkavad jälgima sensorid ja kaamerad ning gaasiküttel bussid võtavad üle kogu linnavõrgu. Neist viimane oli EK tingimus toetuse saamiseks ning Tartu täidab seda meeleldi. Ka linnaelanikel tekib võimalus taotleda toetust elektriautode soetamiseks.

Energiaraiskajatest liginullenergia hooneteks

Praegu on hrutštšovkade keskmine energiatarbimine 240-300 kWh/m2 aastas, mis vastab energiamärgisele F, samuti ei saa korterite kütet elanikud ise reguleerida. 2019. aasta juuliks, mil projekt lõppeb, peaks majade energiatase vastama klassile A, mis tähendab, et kulutatakse 90 kWh/m2 aastas. Raha keeles rääkides: kui praegu maksavad elanikud kütte eest umbes 10-11 eurot ruutmeetrist, siis edaspidi 2-3 eurot ruutmeetrist. Lisaks saab kütet vastavalt vajadusele ise reguleerida ning tubades ringleb värske õhk.

Mõistagi ei juhtu see kõik ise: linn sai küll toetuse, kuid korteriühistud peavad nüüd ise jalad kõhu alt välja võtma ning taotlust kirjutama hakkama. "Iga maja saab individuaalse projekti," kinnitab projekti vedava MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur juhatuse liige Raimond Tamm.

Tamme kinnitusel on ühistud siiani aktiivselt huvi üles näidanud. Lisaks kolmele tüüpprojektile võib iga ühistu oma projekti lisatingimusi sisse kirjutada – vajadused võivad olla ju erinevad."„Mõni soovib äkki ka lifti oma majja projekteerida," viskas Tamm õhku erinevaid võimalusi.

Linnaosa muutub tundmatuseni

Alates tänavu oktoobrist saavad pilootpiirkonna ühistud raha taotlema hakata, seni tuleb oma ehitusprojekte ja rahastustaotlusi koostada ja viimistleda. Ümberehitustööd tehakse ära 2,5 aasta jooksul, 2017. aasta algusest 2019. aasta lõpuni.

Seejärel ei tunne senist tagasihoidlikku paneelmajade piirkonda ilmselt enam äragi.

Tartu on üks Euroopa viiest energiatõhususe majakalinnast, mis Euroopa Komisjonilt toetust sai.