Õiguseksperdid on halli passi omanikele EL-i valimistel hääleõiguse andmise osas eriarvamusel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Kui endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Rait Maruste toetab Euroopa parlamendi liikme Yana Toomi ja tema Läti kolleegide petitsiooni, millega soovitakse europarlamendi valimistel hääletusõigust ka halli passi omanikele, siis Tartu ülikooli õigusteadlane Carri Ginter leiab, et antud petitsioon on vastuolus EL-i aluslepingutega.

Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi hinnangul on ebaõiglane, et Eesti elavad kodakondsuseta isikud ehk nn. halli passi omanikud europarlamendi valimistel osaleda ei saa. Et nende inimeste hääleõigust laiendada koostas Toom koos Läti kolleegidega ka vastava petitsiooni, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Petitsiooni eesmärk on anda Euroopa Parlamendi valimistel hääleõigus neile, kes elavad Euroopa Liidu, maksavad makse aga keda seadus käsitleb kolmandate riikide kodanikena," selgitas Toom. "See, mis toimub Euroopa Liidus, puudutab meid kõiki. Kaasa arvatud ka halli passi omanikke," lisas europarlamendi saadik.

Petitsioonis välja toodud argument on, et seda palju mõnel liikmesriigil on europarlamendis kohti otsustatakse riigi elanike arvu põhjal. Sestap on ebaõiglane, kui osa potentsiaalseid valijaid oma esindajat europarlamenti saata ei saa.

Argumentatsiooniga nõustub ka endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Rait Maruste. "Euroopa Parlamenti on käsitletud kui kogu Euroopa Liidu elanikkonna esindusorganit ja seetõttu oleks loomulik eeldada, et ka need inimesed, kes kodanikud ei ole, saaksid osaleda europarlamendi valimistel," leidis Maruste.

Ginter: petitsioon ei ole kooskõlas EL-i leppega

Tartu ülikooli Euroopa õiguse dotsent Carri Ginter petitsiooni sisuga aga ei nõustu, kuna tema sõnul on see vastuolus Euroopa Liidu aluslepinguga. "Euroopa Liidu leping ütleb järgmist: Euroopa Liidu kodanikud valivad parlamendi ja Euroopa Liidu kodanikud on liikmesriikide kodanikud," rääkis Ginter.

Samuti ütleb alusleping, et parlament koosneb Euroopa Liidu kodanike esindajatest. "Ma ei oska öelda, kuidas sealt loetakse välja, et esindatakse kedagi teist peale liidu kodanike," nentis õigusteadlane.

Rait Maruste tsiteeris sarnaselt Ginterile samu aluslepingu sätteid, kuid tema hinnangul ei ütle need, et halli passi omanikud ei võiks parlamendi valimistel osaleda. Tema sõnul on vastus mõistete erinevas tõlgendamises.

Kodanik ja kodakondsus

Nimelt kui Eestis lähtub kodaniku staatus kodakondsusest, siis Maruste väitel on EL-i tasandil kodaniku mõiste laiem ja see haarab enda alla ka alalised elanikud. Seega EL-i kodanik ei pea olema konkreetse liikmesriigi kodanik, vaid piisab ka alalisest elamisloast.

Maruste vaadet jagab ka Yana Toom, kelle sõnul Brüsselis tähendab väljend "Citizens of Europe" kõiki alalisi liikmesriikide elanikke. "Kodakondsus on pigem mentaalne mõiste siin majas (Euroopa Parlamendis - toim.) ja kodanik on see, kes elab sellele ühendusele kaasa ja tahab osaleda selle ühenduse elus ja töös," selgitas Toom.

Nii Rait Maruste kui ka Yana Toomi sõnul tõlgendavadki erinevad liikmesriigid kodakondsust erinevalt. Toom tõi näiteks Hollandi, kus europarlamenti võivad valida ka alalise elamisloaga inimesed.

Garri Ginteri arvates ei saa see üldse arutluskoht olla, kuna kodanik tähendab olenemata keelest ikkagi kodanikku. Sama meelt on ka Euroopa Parlamendi infobüroo Eesti kontori meedianõunik Pille Vaher, kelle sõnul ei vasta tõele, et mõnes liikmesriigis saaksid europarlamenti valida mitte-kodanikud.

Vaher märkis, et segadus võib olla tekkinud riigiti selle kohta, kuidas selle riigi kodanikuks saadakse.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: