Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

PAGULASENA EESTIS: Abdulrahmani lugu ehk WhatsAppiga Euroopasse

Mees jalutab Firenzes näitusel
Mees jalutab Firenzes näitusel "Migratsioon" mööda hiina kunstniku Liu Xiaodongduring teostest "Chinatown 2" ja "Põgenikud 2". Autor/allikas: Gabriel Bouys/AFP/Scanpix

ERR-i uudisteportaaliga jagas oma Euroopasse jõudmise lugu Eestis uut elu alustav Jeemeni pagulane Abdulrahman, kelle sõnul on praegune olukord Jeemenis väga raske, kuid tema kaasmaalastel on väga vähe võimalusi, kuidas konfliktipiirkonnast pääseda. Ühtlasi märkis ta, et ei otsinud endale kindlalt varjupaigariiki – nagu Rootsi või Saksamaa –, kuna mõistab rändekriisi survet, mis neil riikidel lasub.

Märtsi lõpus jõudsid Eestisse esimesed seitse pagulast, kes osalesid Euroopa Liidu põgenike ümberjagamisprogammis. Üks neist seitsmest on Jeemenist pärit ajakirjanik Abdulrahman, kes pages oma koduriigist, kuna tema elu oli ebastabiilseks muutunud riigis ohus.

Kuigi mehe sõnul pole olukord Jeemenis nii kriitiline nagu Süürias, on see tema hinnangul halvem kui Iraagis või Afganistanis. "Kuid Jeemen on jäänud maailma meedia silma alt välja ja seda paljuski Saudi Araabia tõttu, sest viimane proovib näidata kogu maailmale, et asjad Jeemenis on korras ja kontrolli all," selgitab Abdulrahman.

Reaalsuses on olukord sootuks teine.

"ÜRO statistikast on näha, et umbes 82 protsenti jeemenlastest vajavad praegu hädasti toitu ja tuge, kuna riigis käib sõda," rääkis Abdulrahman. Seejuures pole hädas mitte ainult teatud Jeemeni piirkonnad, vaid kogu riigi elanikkond.

"Maavägede vahel toimub kokkupõrkeid vaid ainult teatud piirkondades, kuid õhurünnakud leiavad aset kõigis Jeemeni linnades," kirjeldas Abdulrahman.

Ta tunnistas, et sõjategevusest hoolimata on Jeemenis võimalik inimestel karjääri teha. Ka Abdulrahmanil polnud probleeme ajakirjanikuna koduriigis tööd leida. "Aga teatud situatsioonid sunnivad jeemenlasi, kellest enamik ei soovi koduriigist lahkuda, võtma ette ekstreemse teekonna, mida on pea võimatu ette planeerida."

Jeemeni isolatsioon

Võtnud vastu otsuse, et peab riigist lahkuma, hakkas Abdulrahman otsima viisi, kuidas seda teha. Paljud Lähis-Ida riigid on sarnaselt Euroopa Liidule hakanud kehtestama karmimaid piirikontrolle ja viisarežiime, mille abil proovitakse kontrollida põgenikevooge.

See on aga jätnud Jeemeni-taolised riigid teatud mõttes isolatsiooni, kus inimesed, kel oleks vaja riigist lahkuda, ei saa seda teha. Kui süürlaste ja iraaklaste jaoks on kerge leida tee, kuidas kasvõi illegaalselt Türki jõuda, siis jeemenlased, kes ei ole niigi kuigi jõukad, peavad kulutama suure hulga raha ainuüksi riigist lahkumiseks. Kuid isegi siis ei pruugi nad saada näiteks Türgi viisat.

Ajal, mil Abdulrahman Jeemenist lahkus, oli ainus pääsetee lennata Jordaaniasse. "See oli peamine tee enne seda, kui Jordaania kehtestas viisarežiimi, mille kohaselt peab riiki siseneja taotlema enne oma koduriigist lahkumist sissepääsuluba," räägib Abdulrahman.

Enne Jeemenis alanud konflikti võisid jeemenlased reisida ilma viisata Liibanoni, Malaisiasse, Sudaani või Jordaaniasse. "Nüüd on Saudi Araabia aga tekitanud blokaadi Jeemenis, mistõttu ei saa inimesed riigist lahkuda. Lendudel, mis teevad vahemaandumise Saudi Araabias, kontrollitakse kolme tunni jooksul reisijate passe ja need, kes on seotud huthide liikumisega, peetakse kinni," kirjeldab jeemenlane.

Jordaaniast otsustas Abdulrahman lennata Alžeeriasse. "Elu Alžeerias on võrreldes Jordaaniaga väga odav. Ma proovisin sealt pääseda ka Itaaliasse, kuid kuna tollal oli meri karm, lained kõrged ja palju inimesi hukkus, siis ei soovinud ma seda riski."

Filoloogiharidusega Abdulrahman proovis jääda elama ka Alžeeriasse, aga ta ei leidnud seal tööd. Lisaks ei saanud Jeemeni põgenik pikendada viisat, mille alusel ta riigis viibis. "Mulle anti kolmekuuline elamisluba. Käisin immigratsiooniametnike juures, kuid nemad andsid mulle eitava vastuse, sest nad ei soovinud ühtegi pagulast enda riiki," meenutab Abdulrahman.

Araabia riigid ei tervita põgenikke

Ta nentis, et paradoksaalselt ei ole araabia riikidest pärit inimestel võimalik saada asüüli riigist, mis asub nende kultuuriruumis, kuid see on palju kergem Euroopas. "Araabia riikidel pole varjupaigaseadusi ja nad ei hooli humanitaarküsimustest. Neil riikidel on tugev poliitiline agenda ja korrumpeerunud valitsused," möönis jeemenlane.

Kuna Alžeeria Abdulrahmani vastu ei võtnud, vormistas jeemenlane endale viisa Türki ja lendas sinna. Türgis, mis peab samuti EL-i ja Ankara vahelise põgenike tagasisaatmisleppe kohaselt viisarežiimi karmistama, on pagulaspoliitika araabia riikidele sarnane.

"Jeemenlased ei saa Türgis töötada ja kui sa isegi varjupaika taotled, pead jääma samasse linna. See on tekitanud olukorra, kus isegi süürlased, kellele on antud luba töötada, asuvad tööle illegaalselt. Kui sind aga tabatakse illegaalselt töötamas, saadetakse sind hoolimata olukorrast koduriigis lihtsalt Türgist välja," selgitas Abdulrahman.

Türgi võimud pigistavad silma põgenike kavatsuste ees kinni

Sestap polnud Türki jäämine Jeemeni põgeniku jaoks võimalik ja Abdulrahman pöördus Euroopa Liitu pääsemiseks sotsiaalmeedia poole.

"Facebookist on võimalik leida inimesi, kes värbavad reisijaid. Inimsmugeldajad on türklased, kuid inimesi leiavad enamasti kas süürlased või sudaanlased," selgitab Abdulrahman.

Suurem osa põgenikke, kes jõuavad Kreekasse Lesbose saarele, alustavad oma teekonda Türgi linna Izmiri lähistelt.

"Sa pead minema Izmiris väljakule, kus on tavaliselt palju süürlasi oma kottide ja eluks vajalike asjadega. Türgi võimud teavad, miks need inimesed seal on, kuid nad pigistavad silma kinni," märgib Abdulrahman.

Jeemeni põgenikul läks illegaalse piiriületuse korraldamiseks kuni neli päeva. "Sa pead minema valuutavahetuspunkti, andma oma raha, mille vastu antakse sulle paberil kood. Selle koodi abil luuakse läbi WhatsAppi mobiilirakenduse ühendus inimsmugeldajaga, kes läheb pärast valuutavahetuspunkti ja võtab raha ära," kirjeldas Abdulrahman.

62 inimest laua suuruses paadis

Paat, millega Jeemeni põgenik Lesbose saarel randus, polnud suurem kui mõni kogukam koosolekulaud. Paadis oli kokku 62 inimest koos asjadega, kuid õnneks oli meri detsembrikuus veel üsna rahulik.

"Mingil hetkel hakkas paati vesi sisse tulema ja siis oli küll tunne, et see siin ongi lõpp. Kuid mul ei olnud valikut – pidin olema vihma käes või sattuma räästa alla," kirjeldab Abdulrahman.

Inimsmugeldajad ei anna reisijatele mingit informatsiooni selle kohta, mis neid merel või Kreekas ees ootab. "Smugeldajad annavad palju lubadusi, aga lõpuks peab ikkagi igaüks ise minema internetti ja otsima teavet merel oleva ilma kohta."

Lesbose saare rannikul võtsid Abdulrahmani paadi vastu Punase Risti arstid, kes ujusid paadile vastu ja võtsid esimestena ära paadis olnud lapsed.

"Kõige enam häiris mind, et paadis oli nii palju nutvaid lapsi. Kui sa oled selles paadis, siis ei mõtle enam ainult enda peale, vaid tajud kogu situatsiooni reaalsust. Mul ei oleks kunagi südant panna ühtegi last sellisesse olukorda," meenutab Abdulrahman.

Lesbosele jõudes suunati põgenikud saarel asuvasse Mytilini linna, kus põgenikud pidid ostma piletid praamile, mis viis nad Ateenasse. "Nüüd pole see enam nii, sest inimesed peavad jääma Lesbosele ning põgenikud on hakanud maksma saarel tegutsevatele smugeldajatele rasket raha, et viimased toimetaksid nad Ateenasse," lisas jeemenlane.

"Ateenasse jõudes öeldi mulle, et ma ei saa edasi liikuda, kuna üle Makedoonia piiri lubatakse ainult süürlasi, iraaklasi ja afgaane. Ma proovisin neile seletada olukorda Jeemenis, aga Kreeka julgeolekutöötajad vastasid, et nad pole poliitikud ega saa teha otsuseid, vaid ainult turvatöötajad, kes täidavad seadusest tulenevaid käske," räägib Abdulrahman.

Ateenast liikus ta edasi Makedoonia piiri äärde, et proovida selgitada sealsetele ametnikele oma olukorda lootuses, et need ta üle piiri laseksid. Kreeka põhjapiiril kohtus ta UNHCR-i [ÜRO pagulasorganisatsiooni] esindajatega. "Nad vastasid, et olen õnnega koos, kuna Jeemen on lisatud riikide nimistusse, mille kodanikud võivad osaleda Euroopa Liidu pagulaste ümberjagamisprogrammis," märgib Abdulrahman.

Jeemenlased ei ole mõelnud Euroopa Liidu programmide peale, sest on mõistnud, et neis osaleb palju süürlasi, iraaklasi ja afgaane, kellele oli antud kõrgem staatus. "Kuigi Jeemenis käivad praegu intensiivsemad lahingud kui Afganistanis või Iraagis, ei soovi jeemenlased lahkuda, sest nad näevad uudistes Süüria ja Iraagi põgenikke ning mõistavad, et inimesi on juba niigi palju liikumas," selgitas Abdulrahman.

100 päeva ootamist

Abdulrahman liitus ümberjagamisprogrammiga eelmise aasta detsembri keskpaigas. "UNHCR-i esindajad selgitasid, et ümberjagamisprogramm on legaalne viis, kuidas leida varjupaika Euroopas, kuid nad ütlesid, et see võtab maksimaalselt aega kaks kuud," seletab Abdulrahman.

Seejuures ei soovinud ta minna mõnda teatud kindlasse riiki. Kuigi ta oli kuulnud Rootsist, kus lubatavat põgenikele vabadusi, oli Abdulrahmani jaoks tähtis, et ta saaks elu jätkata ükskõik millises stabiilses Euroopa riigis.

"Kui nad tuvustasid seda programmi, siis see meeldis mulle ja minu jaoks ei olnud see valik, kas Rootsi või maailma lõpp," toonitas Abdulrahman.

Ooteajal peavad põgenikud käima ise kohaliku pagulasorganisatsiooni PRAKSIS büroos ja uurima võimalusi, millal neil oleks võimalik saada varjupaigaintervjuule. "Kreekas on väga palju põgenikke ja inimene võib jääda lihtsalt [süsteemi jaoks] kadunuks, kui ta ise ennast näitamas ei käi," möönab jeemenlane.

Kaks tundi aega Eesti kohta guugeldada

Lõpuks sai Abdulrahman võimaluse teha varjupaigaintervjuu Kreekas viibivate Eesti ametnikega. Tema sõnul olid Eesti esindajad tema vastu ülimalt viisakad ja toredad. Kaks tundi väldanud intervjuu jagunes kahte plokki – esimeses analüüsiti Jeemeni põgeniku varjupaigakaasust ja teises tutvustati Eestit.

"Kui esimest korda Eestist kuulsin, olin hämmastunud, sest ei teadnud, et selline riik olemaski on. Seetõttu keeldusin allkirjastamast paberit, mille alusel oleks mind Eestisse saadetud. Soovisin riigist rohkem teada saada," meenutas Abdulrahman.

Mehele anti kaks tundi, et teha taustauuringut Eesti kohta. Abdulrahman kasutas telefoni ja guugeldas teavet Eesti kohta. "Lugesin, et Eestis on võimekas e-riik, internet ja vabadus ning seetõttu mulle see riik meeldis," meenutab Abdulrahman. Ta allkirjastas varjupaigataotluse järgmisel päeval.

"Olin õnnelik, kui sain Eestisse, sest ma ei tahtnud minna Saksamaale, kuna seal oleks minust saanud vaid number statistikas. Saksamaal on üle miljoni põgeniku ja ma ei tea, kuidas nad selle survega hakkama saavad."

Tööd ja võimalust õppida

Samas ei teavitanud Eesti esindajad Abdulrahmani sellest, kuidas osa Eesti elanikest rändekriisi suhtub. "Lugesin artiklitest, et Eestis on toimunud pagulasvastaseid meeleavaldusi, kuid osa minu tuttavatest on oodanud Kreekas juba neli kuud ja nemad said enda riigiks Poola. Kui võrrelda Eestit Poolaga, siis Poola inimesed ning poliitikud tõesti ei salli pagulasi," kirjeldab Abdulrahman.

Seetõttu on jäänud Poolasse ümberpaigutatavad ja pagulasstaatuse saanud inimesed õiguslikku vaakumisse, sest Poola poliitikud keelduvad pagulasi vastu võtmast, kuid nad ei ole seda ametlikult välja öelnud.

Praeguseks on Abdulrahman Eestis elanud kolm nädalat. Ta on siinse eluga rahul. "Ma olen endiselt nii-öelda pime, kuna ei ole suutnud luua veel enda suhtlusringkonda. Ma näen asju läbi tugiisikute ja mul puuduvad suuresti teadmised riigi kohta," tunnistab ta.

Päev pärast Eestisse jõudmist liitus Abdulrahman kohanemisprogrammiga, mis algab 23. aprillil.

"Järgmise asjana soovin leida endale töö ja astuda ka magistriõppesse," räägib Abdulrahman. Ta märgib lõpetuseks, et kuigi sooviks väga ühel päeval oma koduriiki naasta, on tal keeruline ette kujutada, et lähitulevikus probleemid Jeemenis laheneksid.

Eesti Rahvusringhääling ja Abdulrahman peavad praegu läbirääkimisi praktikakoha üle ERR-i ingliskeelses portaalis news.err.ee.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: