Seadusemuudatus lubaks lapsed südaööni tööle ja lihtsustaks nende värbamist ({{commentsTotal}})

{{1461575823000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Rene Suurkaev /ERR

Eestis on alaealiste töötamine reguleeritud kohati rangemalt kui Euroopa Liidu direktiiv ette näeb, samas aga on õpingud katkestanud ja mittetöötavate alaealiste või õpingute kõrvalt taskuraha teenida soovivate noorte osakaal suur. Sooviga nii paljud kui võimalik, sõltumata vanusest või puudeastmest tööle panna, otsib riik nüüd viise, kuidas alaealistele kehtivaid rangeid töötamise nõudeid leevendada, et tagada neile tööturul võrdsem konkurentsiolukord ning tulla vastu tööjõupuuduses vaevlevatele tööandjatele.

Seetõttu on sotsiaalministeerium algatanud kavatsuse praeguse töölepingu seaduse muutmiseks. Nagu seaduseelnõu seletuskirja koostaja märgib, on eesmärgiks anda alaealisele võimalus rohkem töötada ning omandada tööharjumust, mis on oluline hilisemas elus töösuhtesse astumisel ning ka töösuhtes püsimiseks.

Noortel raske tööle saada

Praegu kehtib alaealiste töötamisele palju kitsendusi, mistõttu ei ole tööandjad kuigi motiveeritud neid tööle palkama: alates normtöötundidest, öötöö piirangust ja lõpetades raskusetõstmise piirangutega. Sellest on tulenenud olukord, kus alaealisega eelistatakse sõlmida töövõtu- või käsunduslepinguid, mis annavad tööandjale suurema paindlikkuse, mitte aga töölepingut, mis kaitseb alaealist enam. Nimelt teostab tööinspektsioon järelevalvet üksnes töölepingute üle.

Alaealistena mõistetakse kuni 15-aastaseid (k.a) või ka vanemaid, st põhiharidust veel mitte omandanud koolikohustuslikke noori. Näiteks praegu võivad 13-16-aastased koolikohustuslikud alaealised teha põllumajandus- ja haljastustöid, koguda ravimtaimi, teha abitöid nagu kauba pakkimine ja flaierite jagamine, lauakatmine, nõudepesu, koristamine, koristamine, abi müümisel, samuti kontoritööd ning modelli- ja näitlejatööd. Kuivõrd praegu on 13-aastastele piiranguid rohkem, peaksid võimalused avarduma eeskätt neile.

Kui praegu tuleb alaealise töölevormistamiseks taotleda iga juhtumi puhul eraldi vastava ametiasutuse luba, siis kavandatava eelnõu seaduseks saamise korral jääks nõue taotleda tööinspektori luba vaid 7-12-aastaste töölevormistamisel. Edaspidi peaks 13-14-aastaseid saama tööle võtta ka seda kadalipu läbimata.

Seadusemuudatus otsib tasakaalu

Eesti seadused ei tee praegu vahet, kas alaealine koolikohuslane töötab koolipäeval, nädalavahetusel või koolivaheajal. Piirangud on vanuselised, sõltumata olukorrast: 7-12-aastane võib töötada kolm tundi päevas, 13-14aastane 4 tundi, 15-aastane 5 tundi ja 16-17-aastane 7 tundi päevas. Lisaks on normtunnid nädala arvestuses, kuid koolipäeva arvelt nädalavahetusel päevast normi ületada ei või.

Laste õigusi reguleeriv Euroopa Sotsiaalharta leiab aga, et koolipäeval oleks neli tundi tööd 13-14-aastase jaoks liiga palju. Sotsiaalharta piirab seda 2 tunnile koolipäevas, kuid lubab töötada 12 tundi nädalas kokku.

Eesti plaanib nüüd tööajaarvestuse paindlikumaks muuta, soovides võimaldada näiteks koolivaheajal 13-14-aastastele pikemaid, kuni 7-tunniseid tööpäevi. Nooremate kui 12-aastaste tööaja arvestuse kallale minema ei hakata – neile jääks ka edaspidi kehtima luba töötada koolivaheaegadel või nädalalõputi 3 tundi päevas.

Ületunnitööd 7-14-aastastelt nõuda ei või, 15-17-aastaste tööaega võib erandkorras pikendada kuni 9 tunnini päevas, kui olukord seda lühiajaliselt nõuab.

Lapsed öösel tööle

Senine seadus ei võimaldanud alaealist koolivaheaegadel pärast kella 20 õhtul enam tööle panna, nüüdse plaani kohaselt aga seatakse 7-14-aastase koolikohustusliku lapse piiranguks töötamine pärast südaööd. Mõistagi tõstetakse ka seni 15-17-aastastele kehtinud kella 22-st hiljem töötamise piirang südaööle. Vabamad piirangud kehtivad üksnes koolivaheaegadel töötamise korral.

Seaduseelnõu seletuskirjas leitakse, et praegune pikendatud, 35-päevane põhipuhkus alaealistele ei ole põhjendatud ning tehakse ettepanek piirata see 28 kalendripäevaga nagu ka täiskasvanutel. Eelnõu väljatöötajad usuvad, et see annaks noortele paremad väljavaated tööle värbamiseks.

Samuti loodaks seadusemuudatusega alaealistele võimalus teha valvega tööd – vajadus, mille lahendamist ootab sotsiaalministeeriumi väitel nii tervishoiu- kui ka IT-sektor.

Lastekaitse liidu esindaja Malle Hallimäe sõnul tuleb muudatusi planeerides lähtuda eelkõige laste, mitte täiskasvanute huvidest. Ka liidu prioriteediks on tööandja ja alaealise töötaja vahel töölepingu sõlmimise saavutamine.

"Tööharjumuste kujundamine ja töötamine on tegelikult väga oluline aspekt noore kasvava inimese puhul, aga igasuguse sellise tegevuse puhul peab ikkagi vaatama, et oleks tagatud lapse ja noore inimese tervis, tema arenguhuvid, sealhulgas ka hariduse omandamine, samuti turvalisuse küsimused - need on need olulised aspektid, mida peab noore töötamise puhul silmas pidama. Ja kui noor inimene suvevaheajal või koolivaheajal tööle läheb, et tal oleks tööleping, see on hästi oluline," rõhutas Hallimäe.

Osapooled loodavad kavandatava eelnõu saada veel tänavu maikuus kooskõlastatud. Selle jõustumist loodetakse järgmise aasta teisest poolaastast.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: