"Sallivus pole mingi naiivne termin, et peame sallima kõike. Näiteks ülikooli sees ka ei sallita plagiaati. Samamoodi on ühiskonnas palju asju, mida ei pea sallima, kuid siiski tahame rõhutada, et üksteise suhtes peab olema viisakas, aktsepteerima erinevaid teemasid ja inimesi," selgitas Bohl.

Ka emeriitprofessor Rein Taagepera märkis oma kõnes, et sallimatust saab avaldada inimeste teguviiside, mitte rahvuse, päritolu või väljanägemise suhtes.

"Ma ei salli, kui tugevam nõrgemat kiusab või ahistab, ma ei salli, kui argpüksid teevad mitmekesi kambakat ühele, ma ei salli, kui mulle viina peale surutakse. Millegipärast viina surutakse peale, piima keegi ei suru peale. Aga ka sel puhul ma ei salli seda tegevusviisi, mitte inimest. See inimene, kes purjuspäi mulle viina peale surub võib kainest peast olla täitsa tore inimene," rääkis Taagepera.

Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esimehe Martin Aleksander Noorkõivu sõnul oli aktsiooni üks eesmärk pöörata tähelepanu akadeemilistele väärtustele, mis on sattunud ohtu.

"Ülikool vajab inimesi, kes tuleksid siia ka välismaalt ja täna on olukord selline, et paljud inimesed, kes välismaalt siia on tulnud, tunnevad ennast siin ohustatuna ja mitte tahetuna, lihtsalt sellepärast, et nad on pärit teisest riigist või näevad välja natukene teistsugused. Ma saan aru, et inimesed on hirmul ja ongi põhjust olla ettevaatlik, aga see ei tähenda, et on õigustatud teistsuguse välimusega inimeste ründamine või kuidagi halvaks pidamine," märkis Noorkõiv.

Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi korraldatud ürituse eesmärk oli rõhutada, et Tartu ülikool Eesti rahvusülikoolina on ja jääb avatuks kogu maailmale ning ülikooli turvalisse ja sõbralikku keskkonda on oodatud inimesed igast ilmakaarest.