Raporti on kokku pannud rahvusvaheline ekspertgrupp, kuhu kuuluvad Prantsuse diplomaat ja rahvusvahelise poliitika uurija François Heisbourg, Rootsi veterandiplomaat Mats Bergquist, Soome diplomaat René Nyberg ja Soome Välispoliitika Instituudi direktor Teija Tiilikainen, vahendasid Yle ja ERR-i teleuudised.

Rühma liikmed valisid välja Soome valitsus ja president üheskoos. Otsus selline NATO-raport koostada tehti Juha Sipilä juhitud valitsuskoalitsiooni moodustamise ajal ning erinevalt varasematest analoogsetest raportitest kaasati seekord ka välismaiseid eksperte.

Soome president Sauli Niinistö avaldas käesoleva nädalal lootust, et analüüs tekitab elavat arutelu, kuid samas soovib ta, et selles arutelus suudetaks liigsetest emotsioonidest hoiduda. Raport antakse täna ametlikult üle välisminister Timo Soinile.

Raporti tellijaks ongi otseselt välisministeerium, mitte aga valitsus, kus seda avalikult arutama ei hakata.

Sisu kohta on hetkel veel vähe teada, kuid kindel on see, et raportis mingit otsest soovitust NATO-ga liitumise asjus ei tehta. Yle andmetel on raport rohkem essee vormis analüüs NATO-ga liitumise teemadel, mitte aga täpne kokkuvõte, kus kõik plussid ja miinused ära märgitaks.

Soome rahvusringhäälingu hinnangul peaks raport vastama vähemalt viiele olulisele küsimusele:

1. Kuidas reageeriks Venemaa Soome NATO-liikmesusele?

Varem ametnike poolt tehtud analüüsides pole ilmselgelt soovitud seda teemat väga põhjalikult prognoosima hakata. Küll on aga erinevad Venemaa poliitikud teinud nii Soome kui ka Rootsi
suhtes korduvaid hoiatusi. Seega, kas praegune ekspertide rühm on seda küsimust natuke otsekohesemalt puudutanud?

2. Kas NATO teemat tuleks menetleda Rootsiga koos või eraldi?

Soome ja Rootsi julgeolekupoliitiline saatus on seni olnud üsna tihedalt seotud. Seni on mõlemad riigid liitumisest hoidunud, kuid praegu on Rootsi paremtsentristlikud jõud otsustanud
selgelt NATO-ga liitumise kasuks, samuti on toetus kasvamas ka rahva seas. Kui Rootsi lõpuks otsustab liikmeks saamist taotleda, siis mida teeb Soome?

3. Kas Soome kaitsmine ilma liitumiseta on üldse usutav?

Soome riigikaitsepoliitika on seni lähtunud iseseisval ja usutaval kaitsevõimel. Peamisteks koostöövormideks on seni olnud liikmesus Euroopa Liidus ja ÜRO-s, NATO-ga ollakse vaid
partnerid ja allianss pakub julgeolekugarantiid vaid oma liikmetele.

4. Palju NATO-sse kuulumine maksma läheks?

Praeguses raportis NATO liikmeks olemisega kaasnevat rahalist kulu tõenäoliselt põhjalikult ei analüüsita. Selle jaoks teeb kaitseministeerium oma analüüsi, mis valmib tõenäoliselt
sügisel või isegi alles 2017. aasta kevadel.

5. Millal on õige aeg NATO-ga liituda?

Mõned analüütikud on väitnud, et NATO-sse astumine oleks Soome jaoks olnud lihtne samm 20 aastat tagasi, sest Venemaa oli siis nõrk. Aga nüüd, kui rahvusvaheline olukord on väga
pingeline ja Venemaa kasvatab oma sõjalist võimekust? Kas Soome juhtide poolt varem mainitud nn NATO-ga liitumise võimalus (NATO-optio) on üldse olemas? Ehk endist president Martti
Ahtisaarit tsiteerides: "Kas maja on võimalik tulekahju vastu kindlustada alles siis, kui leegid juba nurgas lõõmavad?" Ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles Soome rahvusringhäälingule märtsis antud intervjuus, et Soome liitumine NATO-ga võib osutuda keeruliseks, kui Helsingi taotleb liikmestaatust kriisiolukorras.