Wall Street Journal: NATO toob Balti riikidesse ja Poolasse 4000 meest ({{commentsTotal}})

{{1462008350000 | amCalendar}}

NATO valmistab ette nelja pataljoni ehk umbes 4000 sõduri paigutamist Poola ja Baltimaadesse osana alliansi jõupingutustest tugevdada oma idatiiba, edastas Wall Street Journal reedel.

USA panustab tõenäoliselt kahe ning Saksamaa ja Suurbritannia kumbki ühe pataljoniga, vahendas WSJ Lääne ametnikele toetudes.

Brüsselis visiidil viibiv Ühendriikide asekaitseminister Robert Work kinnitas NATO väekontingendi suurust, lisades, et alliansi vägede suurendamine Baltimaades ja Poolas on vastus Venemaa suurenenud aktiivsusele Balti piirkonnas.

"Venelased on korraldanud palju äkkõppusi suure hulga vägedega piiride vahetus läheduses," sõnas Work usutluses. "Me saame oma vaatevinklist väita, et see on erakordselt provokatiivne käitumine."

Vene ametnikud on korduvalt öelnud, et nende vägede suurendamine piiril Baltimaadega on vastus NATO vägede suurendamisele ja alliansi agressiivsele hoiakule Moskva suhtes.

NATO kaitseministrid kiitsid veebruaris põhimõtteliselt heaks Ida-Euroopasse vägede paigutamise, ehkki diplomaadid ütlesid, et sõdurite arv ei ole veel kindlaks määratud.

NATO Euroopa liitlasvägede kõrgeim peakorter on saatnud soovitused ülevaatamiseks alliansi peakorterile Brüsselis.

Alliansi ametnikud tahavad tagada, et väekontingent oleks mitmerahvuseline ja paluvad väiksematelt liitlastelt panust näiteks logistikute näol.

Ametnike sõnul on eriti oluline arvestatava suurusega Saksa väeüksus, et luua Venemaa vastu tõhus heidutus ja kinnistada Berliini rolli tähtsa toimijana NATO-s.

Saksa ametnikud ütlesid reedel, et kaaluvad NATO juulikuise Varssavi tippkohtumise eel plaane pataljoni juhtimiseks Leedus, ent lõplikku otsust pole tehtud.

Enne vägede Baltimaadesse ja Poola paigutamist tuleb selgeks vaielda veel see, kas iga pataljoni jalaväeüksused peaksid tulema ühest või mitmest riigist. Mõned NATO ametnikud leiavad, et iga pataljon peaks efektiivse võitlusvõime tagamiseks tulema ühest riigist.

USA ja NATO ametnikud on öelnud, et tahavad panna pataljoni tegutsema alliansi lipu ja juhtimissüsteemi all, tagamaks tõelist heidutust Venemaa agressiooni vastu.

NATO tahab kindlustada ka seda, et väekontingendi paigutamine oleks kooskõlas 1997. aasta NATO-Vene alusaktiga, mis keelab "ettenähtavas" julgeolekuolukorras "arvestatava hulga" alliansi vägede alalise paigutamise Ida-Euroopasse.

NATO riikide hinnangul on Venemaa tegevus "ettenähtavat" julgeolekuolukorda muutnud, ent paljud alliansi liikmed ei ole endiselt nõus dokumendist loobuma.

Kuna pataljonid paigutatakse Baltimaadesse ja Poola rotatsiooni korras, ei saa neid pidada alalisteks vägedeks, ütlevad ametnikud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: